Juhtkiri: põhikooli lõpp riigieksamiteta? Miks mitte!

Riigieksam Valga gümnaasiumi aulas. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Võite sellega mitte nõustuda, kuid kõige väärtuslikum, mis meil on, on lapsed. Neile soovime alati kõige paremat, muuhulgas parimat haridust, kuna haridus on läbi aegade kujutanud endast sotsiaalset lifti ning haritud ja tublidest inimestest on kahtlemata kasu tervel ühiskonnal. Vaadake näiteks, millisele tasemele kergitasid eesti rahva ja tema kultuuri koolmeistrid pooleteise sajandi eest. Omas ajas olid nad isegi võrreldavad tänapäevaste professorite ja akadeemikutega.

Nendest aegadest on palju muutunud nii maailmas kui ka hariduses. Kui varem oli haridus üksnes käputäie inimeste privileeg, siis nüüdseks on läänemaailm põhimõtteliselt võtnud suuna kohustusliku kõrghariduse poole, mis lahtiseletatuna tähendab, et valdaval enamikul täiskasvanutest on ette näidata kõrgharidus. Selleks on tulnud varasemaid standardeid langetada ja mõnest ka sootuks loobuda. Nii on üldhariduse tase läänemaailmas üldjoontes langenud, meie aga oleme arvestades positsiooni ja riiki, kust me 27 aastat tagasi tulime, läbi teinud korraliku arengu. Need kaks tegurit seletavad Eesti kõrgeid kohti rahvusvahelistes pingeridades. Muuhulgas PISA uuringus.

Sel nädalal tõusis haridusministeeriumis toimunud arutelu käigus esile idee kaotada põhikooli riigieksamid. Seda mõtet kiitis ka minister Mailis Reps. Viimase jutu põhjal jäi siiski segaseks, mis tuleks põhikooli riigieksamite asemele. Ja kas üldse midagi tuleb. Elu on viimastel kümnenditel vaieldamatult kõvasti mugavamaks ja lihtsamaks muutunud. Ning muutub ka edaspidi. Räägitud on kodutööde kaotamisest. Miks mitte. Kuid ainult tingimusel, et kodutööde hindamiseks ja kontrollimiseks kulutatav aeg koolipäeva jooksul – mille pikkus on vanemates kooliastmetes võrreldav täiskasvanu tööpäevaga – pühendataks intensiivsele õppetööle.

Sama on eksamitega. Neid läheb tarvis standardi mõõtmiseks. Kui see saab muul moel mõõdetud, siis jällegi, miks ka mitte. Hariduses on keeruliseks probleemiks, kuidas mõõta kvaliteedi ja panustatava ressursi omavahelist seost. Selleks on vaja eksameid, kaasa arvatud riigieksameid põhikooli lõpus. Tühja kohta nende asemele jätta ei saa.

Eesti haridussüsteem kätkeb endas palju lahtiharutamata sasipuntraid ja vastuolusid, mis vajavad enam tähelepanu kui põhikooli riigieksamid. Näiteks on põhikoolilõpetajatel peagi ees valikeksam vene keeles. See aine elab eesti koolides parasjagu läbi teravat kriisi ning on arusaamatu, kuidas saab õpilastelt nõuda oskusi ja teadmisi, kui aine õpetamine on alla arvestust ega vasta tänapäevastele nõudmistele. Probleemseid kohti leidub ka teisi.