Eesti rahvaarv suureneb, aga mitte enam kaua

Kohver. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Kolmandat aastat järjest on positiivse rändesaldo tulemusena Eesti rahvaarv suurenenud. Järelikult on aeg loobuda refräänina kõigile ettepanekutele, avaldustele ja muudele dokumentidele lisatavast lausejupist «arvestades Eesti rahvaarvu pidevat vähenemist…». Eesti rahvaarv praegu tõepoolest ei vähene, kuigi pole tagatud kasvu jätkusuutlikkus pikema aja vältel. 2017. aasta täpsustatud rahvastikuandmeid tõlgendavad statistikaameti analüütikud Ene-Margit Tiit, Alis Tammur ja Koit Meres.

Alustame rändest. Esmapilgul tundub ehmatavana möödunud aasta välisrände maht: üle 17 000 sisserändaja ja 12 000 väljarändajat, saldo üle 5000 – need arvud meenutavad eelmise sajandi massimmigratsiooni. Pole selge, kellel on põhjust rõõmustamiseks – sisserände suurendamist on ju ettevõtjad pikalt oodanud – ja kellel muretsemiseks – enamasti tähendab immigratsioon suurenevat survet integratsiooniga tegelevatele asustustele.