FOTO: Henn Soodla / Pärnu Postimees

On palju põhjusi, miks inimesed usuvad imeravitsejatesse ja -ravimitesse, kuid üks peamisi on see, et nad ei suuda uskuda elu kaootilisusesse ja otsivad seaduspära kokkusattumustest. Kui mingid sündmused leiavad aset üksteise järel, ei tähenda see veel, et nende vahel eksisteerib seos ning üks viib teiseni.

Inimesed võivad pärast ravitseja juures käimist või imeravimi võtmist end paremini tunda, kuid see ei tähenda, et need asjad seotud oleksid. Kukk kireb küll enne koitu, aga kui kukest supp teha, ei tähenda see, et päike järgmine päev ei tõuseks.

Inimesed ei mõtle alati kuigi kriitiliselt, igaüks kaldub ikka otsima oma arusaamadele kinnitust, mitte neid ümber lükkama. Kui keegi tahab imetegudesse ja imelisse paranemisse uskuda, siis kuuldes, et imetegijad on kedagi kuskil aidanud, tundub talle, et tõendusmaterjali on lademetes. Ehkki enamasti võib kõike seletada tavaliste trikkide, pettuse ja manipulatsioonidega. Pealegi on inimeste silmis tähtsad autoriteedid. Kui omavahelises vestluses tuleb juttu mingitest imedest ja sedasama kuuldakse – paraku sageli – ka meediast, siis osa seda usub.

Iseenesest ei saa kellelgi keelata uskuda muinasjuttu. Teine asi on paraku aga see, kui inimene loobub teaduspõhisest meditsiinilisest abist posijate ja imeravimite kasuks. See viib paratamatult traagiliste tagajärgedeni. Nii on homses Postimehes kirjeldatud juhtumit, mis lõppes noorele naisele pöördumatu tervisekahjustusega.

Patsient läks arsti juurde abi saama, usaldades teda kui professionaali, sellepärast jääbki peamine süü perearsti südametunnistusele. Arstil lasub vastutus patsiendi elu ja tervise eest.

Eesti arstivande järgi, milles kajastuvad peamised Hippokratese sõnastatud põhimõtted, tuleb arstil oma töös alati lähtuda arstiteaduse põhimõtetest ja kasutada vaid selliseid raviviise, mille tulemuslikkus on teaduslikult ja eduka praktika kaudu tõendatud. Homöopaatia seda ei ole. See ei saa kindlasti asendada traditsioonilist ravi.

Inimesed ei tohi olla nii kergeusklikud. 21. sajandil ei saa uskuda ainult musta kassi ja pealiku vihmatantsu. Kui midagi usaldada, siis nüüdisaegset teaduspõhist meditsiini.

Ravimimüük on kasumlik äri. Kasu toob ka homöopaatiliste preparaatide müük. Iga ettevõtja eesmärk ongi teenida kasumit, kuid vaatamata ravimikaupmeeste kinnitusele, et homöopaatiliste ravimite kasu ja kahju on tõestamata, on Euroopa akadeemiate teadusnõukogu (EASAC) jõudnud järeldusele, et alternatiivmeditsiin vajab rangemaid reegleid ning homöopaatiliste toodete eest tuleks tarbijaid hoiatada. Põhiline kahju ongi see, et need legitimeeritakse, müües neid kõrvuti pärisravimitega.

Kui vanasti soovitati raskeid haigusi, näiteks vähkkasvajat, ravida kapsalehega, siis tänapäeva homöopaatilised ravimid on justkui moodsad kapsalehed.

Inimesed ei tohi olla nii kergeusklikud. 21. sajandil ei saa uskuda ainult musta kassi ja pealiku vihmatantsu. Kui midagi usaldada, siis nüüdisaegset teaduspõhist meditsiini.