Martin Kutti.

FOTO: Erik Prozes / Postimees

Sõjatsoonideks muutunud USA koolides on selle aasta esimese 20 nädalaga toimunud 22 vigastatute või hukkunutega tulistamist. Ebanormaalselt sagedaste veretööde valguses pole aga Washingtonis tehtud muud peale mõtetes ja palvetes ohvrite perekondadega olemise.

Peaaegu iganädalaseks saanud koolitulistamised pole aidanud Rahvusliku Relvaassotsiatsiooni (NRA) tuhvli all olevatel juhtivatel vabariiklastel eesotsas president Donald Trumpiga tunnistada, et relvavägivalda saaks föderaaltasandil tehtavate otsustega piirata. Valgustatust ei tasu poliitikutelt lähiajal oodata, põhjuseks novembris toimuvad vahevalimised, mille eel tähendaks tundliku relvaküsimuse lahkamine hävingut.

Relvaprobleemist on kujunenud elevant ruumis. Selle asemel et tunnistada relvade liiga laia kättesaadavust ja probleemi olemasolu, on koolitulistamistes süüdi kõik muu, alates vaimse tervise probleemidest kuni vägivaldsete videomängude, religiooni väheneva mõju ja usteni välja. Texase asekuberner Dan Patrick väitis päev pärast kümne inimese elu nõudnud Santa Fe koolitulistamist, et massitulistamistes on süüdi just uste rohkus Texase õppehoonetes, mida keegi ei jõua valvata.

Kuhu on aga jõutud, et õppeasutuste uksi tuleb sel põhjusel valvata ning president esineb ideega, et koolitulistamisi hoiaks ära õpetajate relvastamine? Koolidest on saanud sõjatsoon ja seda demonstreerib ka Washington Posti uurimus, mille järgi on koolitulistamistes sel aastal hukkunud rohkem inimesi kui relvajõududes.

Olen nõus relvaentusiastide kasutatava väljendiga, et relv ei tapa, inimene tapab, ja pean ka õigustatuks, et mõtlevale inimesele peab jääma vabadus tulirelva omada. Samas peaks isiklikul otstarbel relva soetamine olema võimalik vaid sellel, kelle vaimne ja füüsiline ettevalmistus on relva ja sellega kaasneva vastutuse kandmiseks piisav.

Lõppema peab praegune olukord, kus näiteks Santa Fe keskkoolis kasutatud Remington 870 pumppüss on spordipoe Dick’s Sporting Goods kodulehel kaheksa protsenti alla hinnatud ja 329,99 dollari eest soetatav. Osta ja kõmmuta!

Karmide piirangutega harjunud eestlasel on keeruline mõista USA konstitutsiooni teist muudatust, mille järgi on igal ameeriklastel õigus relva omada. Vastutustundetus annab aga märku, et selle õiguse kõrvalt on kadunud igasugused kohustused ja ehk oleks aeg 1791. aastast pärinevale muudatusele tõsiselt otsa vaadata – Metsiku Lääne ajad peaksid olema möödanik.    

Praeguse olukorra lappimine nõuab riigilt kahtlemata ressurssi ja valmidust eelistada inimelusid NRA poolt poliitikute toetuseks makstavatele hiiglaslikele rahasummadele, aga esmalt on vaja valmisolekut midagi muuta. Raske on näha, milline tragöödia massitapmistega nüüd juba harjunud USA-le piisava tõuke annaks.