Juhtkiri: ohkama ajav spagetidraama

Vaade Roomale. Pildil ratsamonument Itaalia kuningale Vittorio Emanuele II-le Foto: SCANPIX

Itaalia on pärast viimaseid üldvalimisi mitu kuud peata olnud. Ilmselt lõpeb see olukord peagi. Silmapiiril terendab valitsus, mille taga on aga kaks populistlikku erakonda. Paljudele teeb see muret.

Käed löönud Liiga ja Viie Tähe Liikumine on vastandlikud. Esimene räägib rohkem jõuka Põhja piirkonna eest, kus tooni annavad parempoolsed. Teisel puudub kindel maailmavaade ja ta esindab vaest Lõunat. Sellegipoolest on neil kahel õnnestunud visandada Itaalia jaoks suurejooneline plaan.

Võimuleping näeb ette põhjalikke ümberkorraldusi. Üks selliseid on maksusüsteemi lihtsustamine, mis peaks kohalike rahakotile hästi mõjuma. Kavas on ka langetada pensioniiga ja kehtestada kodanikupalk.

Ollakse närvilised, sest itaallaste avalik võlg on juba niigi suur, moodustades 130 protsenti sisemajanduse kogutoodangust.

Pikalt seisakus olnud Itaalia vajab tõepoolest uut tõuget. Viimast saavad pakkuda just värsked jõud. Kui kõmulise Silvio Berlusconi juhitav Forza Italia naaseb riigipiruka juurde, pakutakse rahvale taas tsirkust ja leiba. Matteo Renzi sisevastuoludes vaevlev Demokraatlik Partei ei ole aga valitsemiskõlblik. Ja tehnokraatidel puuduks olulistes küsimustes rahvaesindajate enamustoetus.

Mündi teine pool on aga see, et uue valitsuse ettevõtmised on kallid. Itaalia päevaleht Corriere della Sera on hinnanud, et võimuliidu lubadused lähevad maksma 65–100 miljardit eurot. Kõige kulukam on just maksukorralduse ümbertegemine.

Praegu ei ole veel selge, kust kavatsetakse selleks raha võtta. Aga kahtlemata satuks riigikassa sellisel juhul surve alla. Sellele osutab võimuliidu soov lõdvendada eurotsooni eelarvereegleid. Samuti vaadataks siin Euroopa Keskpanga kui võimaliku laenu rahastaja poole.

Turud on uudistele Roomast juba reageerinud. Itaalia võlakirjade intressid on märkimisväärselt tõusnud. Ollakse närvilised, sest itaallaste avalik võlg on juba niigi suur, moodustades 130 protsenti sisemajanduse kogutoodangust.

Itaalia puhul peab arvestama, et tegemist on eurotsooni suuruselt kolmanda majandusega. Seda august välja aidata, nagu aidati Iirimaa ja Kreeka, käiks selgelt üle jõu. Lisaks tekitaks reeglite muutmine ja Euroopa Keskpanga abi pingeid ühenduses.

Murepilvi on veelgi. Võimupartnerid on teinud teatavaks, et soovivad lõpetada sanktsioonid Venemaale, sest need pigistavat Itaalia majandust, kuigi sel väitel pole tõepõhja all. Igal juhul saadaks selline samm Kremlile paraku sõnumi, et Euroopa Liit pole ühtne ja et rünnak ükskõik mis riigi vastu võib jääda karistamata.

Liiga ja Viie Tärni Liikumisel on palju õppida. Nende juhtkondadel ei ole kogemusi riigivalitsemise ega isegi omavahelise koostööga. Ent valijad on seadnud neile kõrged ootused. Peame nii Itaalia kui ka Euroopa nimel lootma, et nad säilitavad kaine meele, riik tuleb nende juhtimisel mudast välja ning Euroopa rahvas saab kergemalt hingata.