Aeg-ajalt kasutavad toimetused võimalust oma silmaga näha, kuidas valmivad populaarsete telesarjade uued osad, eriti hooaja alguses või lõpus. Minulgi on ette tulnud põnevaid kohtumisi võtteplatsidel.

17. mail 1998 sattusin koos ajakirjanik Rainer Kergega jäädvustama tõsielusarja «Õnne 13» viienda hooaja viimase osa episoode, mis toimusid Harjumaal, juba kooliajast tuttavas revolutsioonilise ajalooga Uku talus. Seriaalis oli sellest saanud Evaldi elupaik. Taluõu ja sinna viiv metsatee olid siis valitud võttepaikadeks.

Kevad oli kohal kogu oma ilus, ilm soe ja päikesepaisteline. Palkmaja ees õitsesid tulbid, õuel takseerisid külalisi kaks koera, kass ja kanad. Kõrval aasal karjatati lehma. Peaaegu lakkamatu linnulaul. Milline idüll!

Jõudsime kohale samal ajal «Õnne 13» tiimiga. Väikebussi juht Vladimir Tamm parkis sõiduki varjulisse kohta. Kaasa oli sõitnud ka stsenarist Teet Kallas, kes armastas aeg-ajalt kohapeal asju kõrvalt jälgida, et koguda uusi ideid ja paremini oma kangelaste karakteritesse süüvida.

Juba viis aastat sarja teinud režissöör-lavastaja Tõnis Kask hakkas kohe ümbrust uudistama ja koos teise režissööri Margit Ranna, operaator Kristjan-Jaak Nuudi, valgustaja Kaljo Nikkeri ja helirežissöör Matti Jaskaga võtteks sobivaid kohti otsima. Lavaseadja Andris Tuvikene ja kunstnik Annely Pahman jagasid omi soovitusi. Rekvisiitor Mai Mikiver askeldas samal ajal koliseva vana jalgratta kallal, täitis võtteks viinapudeli veega ja kohendas meeste õlgkaabusid.

Pisut eemal vestles Kallas produtsent Raivo Suvistega. Grimeerija Inga Tõnissar oli asunud näitlejatele meiki tegema. Kõigepealt olid kaadris Evald (Evald Hermaküla) ja Maie (Evi Rauer). Siis saabus Pille (Külli Teetamm) ja Rando (Tiit Sukk) kord. Sel võttepäeval piirduti nelja näitlejaga, kellega salvestati 79. osa viis episoodi.

Alati on põnevam jälgida välivõtteid, kus tuleb ette ootamatusi ja näeb, kui oskuslikult kasutatakse ära olukordi, mida kohapealt leitakse ja kaadrisse sobitatakse. Siis läks mõte eelkõige teravatele valguskontrastidele, milles valgustaja ja operaator sobivaid lahendusi otsisid.

Rahulik ja hästi kokku töötanud tiim. Kõik sujus ladusalt täpselt stsenaariumi järgi. Esimene episood algas Evaldiga, kes oli tujust ära ja tegi koduukse ees suitsu. Metsateelt lähenes jalgrattal naabrinaine Maie, kes oli imestunud, miks Evald kodus istus, ja viis jutulõnga oma läbikaevamist vajavale peenramaale. Külas polevat kedagi, kes teda aitaks, ja sai Evaldi lahkesti nõusse. Tegelikult ootas Evald linnast külalist.

Järgmises osas põrutas taluõuele punane Peugeot, millest väljuski oodatud Pille, kuid koos Randoga. Evaldis tekkivad kahtlused Pille suhetest Randoga. Kolmandas episoodis otsustas Evald saata noored ümbrusega tutvuma, ta ise lahkus koliseval jalgrattal naabri poole.

Järgnevalt seadis võttegrupp end külavaheteele, mida mööda tuli Evald koos naabrinaisega, kes kohe ei jõua abimeest ära tänada. Viiendas episoodis naasis Evald koduõuele, kus Pille teda üksi ootas. Niipaljukest sel korral toimuski, kuid sellestki jätkus tiimile tööd mitmeks tunniks. Tehti duubleid, prooviti erinevaid võttepunkte. Huviga jälgisin, kuidas lavastaja otsuseid tegi ja juhendas, kuidas kaadrit kontrollis ja salvestust detailselt läbi vaatas.

Kaaskond hoidis võtete ajal eemale varjulisse paika. Kes luges oma teksti, kes tegi suitsu. Võttegrupi kokk Anu Abro pakkus kohvi ja suppi, mida jagus ka uudistajatele. Mõni kasutas vaba hetke päevitamiseks.

Võetud stseenid jõudsid «Õnne 13» hooaja viimases osas eetrisse 30. mail 1998.

Tavaliselt pandi võtteperioodile punkt tiimi ühise koosistumisega, kus tehti kokkuvõtteid ja seati tulevikuplaane. Sel korral oldi optimistlikud, sest senini kord üle kahe nädala eetris olnud sarja lubas ETV peadirektor Toomas Lepp sügisest igal nädalal näitama hakata.