:format(webp)/nginx/o/2017/04/26/6592827t1h2dc3.jpg)
/nginx/o/2018/05/23/7859258t1h124b.png)
Arvamusportaali kolumnist Andrei Kuzitškin jagab soolapuhujate võimetesse uskujatele nõu: otsige tõde ja vastust iseendas ja oma peaga, ärge usaldage seda võõraste hoolde.
Andrei Kuzitškin: paljud selgeltnägijad ei saagi ilma füüsilise kontaktita. Või ootasite midagi muud? (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Usk imedesse kujutab endast inimeste fantaasia ammendamatut allikat. Usk imedesse on inimese viimne pelgupaik lahendamatute probleemidega silmitsi sattudes. Usk imedesse on suurepärane bisnis kõigile, kes ihkavad ära kasutada teiste inimeste nõrkusi ja hirme. Esijoones tähendab see kõikvõimalikke «selgeltnägijaid» ja «astrolooge».
Inimesed on põlisest ajast peale tundnud huvi maagia ja tuleviku ennustamise vastu. Püüded saada tavalisest kivist kulda, panna vaenlastele needus peale ja näha ette omaenda surma asjaolusid on sünnitanud eri kultuurides terveid arbujate, nõidade, võlurite, sortside ja preestrite klasse.
/nginx/o/2018/05/23/7859288t1h22bb.jpg)
Tõsi, need maagia harrastajad nautisid vaieldamatut autoriteeti nii rahvamasside seas kui ka kõige kõrgemate valitsejate õukonnas ainult ristiusueelsel ajastul. Kristluse õitsenguajal hakati aga neid, kel oli kombeks ennustada kadunukeste sisikonna järgi ja segada kuukiirtest kokku võlujooke, süüdistama seotuses vanakurja endaga ja saatma massiliselt tuleriidale. Osa suutis siiski püsima jääda ja pani aluse nüüdsele selgeltnägijate soole.
Ütlen kohe ära, et pean kõiki esoteerika poole hoidjaid tüüpilisteks šarlatanideks. Ent inimese kustumatu tarvidus kiigata kiikamatu taha ning otsida ja leida vastuseid müstikast ja okultismist seob seniajani lahutamatute köidikutega isegi parimaid päid. Mis siis veel rääkida hiljutisest minevikust!
Näiteks Venemaa viimase keisri Nikolai II õukonnas kerkis aupaistesse Grigori Rasputin, kes ainuüksi palve jõul saatis korda «imesid», ravis haigeid terveks ja ennustas ette impeeriumi saatust.
Tõsi, enda tulevikku Rasputin ette näha ei osanud, nii et ta tapsidki julmalt vene aristokraatide seast pärit vandenõulased, keda ärritasid keisripere liikmete sidemed nii kahtlustäratava tegelasega.
/nginx/o/2018/05/23/7859245t1h3faf.jpg)
Aga isegi Nõukogude Liidus, kus ametliku ideoloogia tuumikosa moodustas ateism ning müstika oli võrdsustatud nõukogudevastase tegevusega, püsis usk üleloomulikku.
Nii soosis lausa Stalin isiklikult tuntud «selgeltnägijat» Wolf Messingit, kes kinnitas, et suudab lugeda mõtteid, näha tulevikku ette ja on tohutu sisendusvõimega. Ametlikult oli Messing aga üldse estraadiartist. Pärast tema surma selgus siiski, et kõik legendid Nõukogude esimese selgeltnägija erakordsetest võimetest olid ebausaldusväärse ajakirjaniku väljamõeldis.
Täpselt samasugused paljastused järgnesid Nõukogude Liidus siis, kui asuti uurima Ninel Kulagina 1960.–1970. aastal ilmutatud «unikaalseid» andeid. Ta demonstreeris paarkümmend aastat «telekineesi imesid, aga mõisteti viimaks ikkagi petturina süüdi.
Ja siis olid veel ju nahanägija Roza Kulešova, tema järel surnuid elustanud nekromant Juri Longo, tervendamisega tegelev maag Anatoli Kašpirovski ja lõpuks Alan Tšumak, kes paljastas kõigepealt šarlatanidest selgeltnägijaid, siis aga tundis järsku endas «annet» tärkamas ja hakkas inimesi ravima televisioonisaadetes laetud veega. Kõigi nende menu aluseks oli ikka seesama inimlik usk imedesse, lisaks muidugi ka rumalus ja võhiklikkus.
Paljud esoteerikud suudavad inimese käest informatsiooni saada ainult füüsilise kontakti korral. Eespool mainitud Rasputin näiteks tarvitas selleks otstarbeks oma peenist. Või ootasite midagi muud? Siis olete kindlasti eksiteel!
Siis saabusid juba uued ajad – ning ühes nendega telesaade «Битва экстрасенсов», mille analoogid jooksevad kaheteistkümne riigi televisioonis, sealhulgas Eestis pealkirja all «Selgeltnägijate tuleproov». Siililegi selge, et kogu see paranormaalsete omadustega inimeste näitamine on puhas lavastus, täiesti avalik näitemäng.
Nõiad vägevamad kui jumal(ad)
Ent isegi targas Eestis ei usuta jumalasse nii palju, kui usutakse nõid Alisa Verdesse, šamaan Anusse, ennustajatesse Ilona Kaldresse (kes küll ei suutnud ette näha enda lüüasaamist valimistel ja lahtilaskmist Lasnamäe linnaosavalitsusest) ja Marilyn Kerrosse või (kuni päris viimase ajani) astroloog Igor Mangi.
Ühelt poolt muidugi, miks ka mitte? Inimesed leiavad lihtsalt väljundi negatiivsetele emotsioonidele, lahutavad meelt, saavad ergutust, vabanevad hirmust, eriti kui näevad, kuidas teised kannatavad.
/nginx/o/2017/01/24/6274135t1h288b.jpg)
Teiselt poolt ei ole kõik need televisioonis nähtavad nõidade ja selgeltnägijate «sabatid» sugugi nii kahjutud.
Esiteks osa telerivaatajatest tõepoolest usub loitsude ja posimise tervendavasse jõudu. Niisuguse usu tagajärjed on rasked: minimaalselt haiguse ägenemine, halvimal juhul haige surm.
Teiseks kasvab televisiooni kaudu loendamatute «maagide» tuntus ja kuulsus, kes pakuvad teenuseid nii ühis- kui ka traditsioonilises meedias. Nende teenuste sekka ei kuulu ainult kadunud inimeste otsimine, vaid ka võõraste perekondade lõhkiajamine, vaenlasele needuse pealepanemine ja palju muud, mida võib pidada kriminaalseks tegevuseks, mille kaasosaliseks saab paraku ka «nõia» klient.
Kolmandaks on selgeltnägijad (näiteks võivad siin olla Wolf Messing Nõukogude Liidust ja Vanga Bulgaariast) ammugi olnud eriteenistuste äärmiselt suure tähelepanu all. Kõigi «selgeltnägijatega» tegeles Nõukogude Liidus äärmise hoolega riiklik julgeoleku komitee (KGB), hiljem Venemaal föderaalne julgeolekuteenistus (FSB), sest nende klientide sekka sattus tihtipeale kõrgeid ametnikke, tähtsaid ärimehi ja nende pereliikmeid. «Selgeltnägijate» kätte sattus sel moel erakordselt olulist isiklikku infot, mis mõistagi huvitab väga eriteenistusi.
/nginx/o/2018/05/23/7859270t1hb32c.jpg)
Neljandaks lõhuvad sellised meelelahutussaated «selgeltnägijate» enda elu, kelle psüühika ei pruugi pinget välja kannatada, nii et nad mõnigi kord teevad enesetapu või surevad infarkti või insuldi kätte.
«Maagid» aga lihtsalt ei anna väärtuslikku teavet salateenistustele, vaid tihtipeale kasutavad inimeste usaldust ka omakasupüüdlikult ära. «Selgeltnägijate» tegevusmeetodid on ju hästi teada.
Kõigepealt vapustavad nad potentsiaalset klienti laialdaste teadmistega tema eraelust (mis eriti tänapäeval ei kujuta interneti kaasabil üldse erilist raskust). Siis läheb aga nende nägu süngeks ning nad näevad juba lähitulevikus mitmesuguseid ähvardavaid ohte ja õnnetusi – millest küll nende abiga saab hõlpsasti vabaneda.
Nii et laineid löönud Igor Mang on kõigest üks paljudest, kes kasutas oma andi inimestele mõju avaldada.
Siin tekib muidugi küsimus, kes on rohkem süüdi: ahvatleja või ahvatletu?
Astroloogi teenuseid kasutanud naisterahvad astusid ju ise vabatahtlikult libedale teele, mis viis liiga lähedast intiimsuhtlust tõkestava piiri murdumisele. Paljud esoteerikud suudavad inimese käest informatsiooni saada ainult füüsilise kontakti korral. Eespool mainitud Rasputin näiteks tarvitas selleks otstarbeks oma peenist. Või ootasite midagi muud? Siis olete kindlasti eksiteel! Minu nõuanne: otsige tõde ja vastust iseendast ja oma peaga, ärge usaldage seda võõraste hoolde.
Vene keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane
Andrei Kuzitškin on endine Venemaa riigiametnik, kellele on Eestis antud poliitiline varjupaik. Ta töötas kümme aastat Tomski oblasti valitsuses kommunikatsioonijuhina ning hiljem kuus aastat kultuuriameti juhatajana. Tal on magistrikraad bioloogias ja rahvusvahelistes suhetes. Praegu töötab ta vene keele õpetajana.