Juhtkiri: tulevikku vaatav tehing

Tuulik. Foto: SCANPIX

Eile selgus, et Nelja Energia norralastest omanikud on jõudnud oma ettevõttele uue omaniku väljavalimisega otsustavasse järku. Ligi poole miljardi euro eest ühineb Eesti ja ka Baltikumi suurim tuuleenergia tootja õige pea riigi omandis oleva energiahiiuga Eesti Energia.

Tegemist on siinseid olusid arvestades märkimisväärselt suure tehinguga. Viimati nägime samasse suurusjärku ulatuvat kaubategemist 2006. aastal. Toona soetas eestlaste kätes olev Tallink Grupp 550 miljoni euro eest Sea Containersile kuuluva Soome ja Rootsi vahet sõitva tütarettevõtte Silja Line’i, saades seeläbi suurimaks Läänemere laevaoperaatoriks.

Iseenesest saaks Nelja Energia ja Eesti Energia liitumist vaadata halvas valguses. Nii mõnigi näeb selles riigi tarbetut sekkumist majandusvaldkonda, kuhu on ka eraettevõtjatel huvi panustada. Näiteks väiksemaid turuosalisi koondav tuuletehnoloogia liit leiab, et pärast tehingut moodustaks riigiettevõtte osakaal mainitud äris 84,5 protsenti. See tähendab: tekiks riiklik monopol tuuleenergeetika tootmisel. Ent siin peaks vaatama suuremat pilti.

Nagu kirjutab tänane Postimees, lahendaks tehing Eesti Energia taastuvenergia tootjast tütarettevõtte Enefit Greeni ees seisva suure probleemi. Nimelt selle, et valitsus on teinud küll otsuse viia firma vähemusosalus börsile, ent see plaan on pandud ootele, sest praegu on konkurentidega pooleli kohtuvaidlus Tootsi tuulepargi asjus. Viimase puhul oleks tegemist kõige suurema potentsiaaliga rohelisele energiale keskenduva tootmisüksusega riigiettevõtte portfellis.

Kujunenud olukorras ei peaks riik ega ka Eesti Energia enam ootama börsile mineku kavatsusega, sest Nelja Energia omandamisega mitmekesistub ettevõtte projektide portfell. Samuti suureneks väljapoole meie riiki jäävate projektide osakaal. Kaasavara on muljet avaldav: kolme Baltimaa peale kokku 17 tuuleparki. Firma varade hulka loetakse veel ka arendamisjärgus ettevõtmisi, nagu mitu tuuleparki, kaks biogaasitehast Eestis, üks koostootmisjaam ja üks pelletitehas lõunanaabrite juures.

Eespool loetletud nimekiri ei pruugi olla küll täielik, aga kahtlemata köidaks see võimalike investorite pilke Enefit Greeni aktsiate esmasel avalikul pakkumisel (IPO). Väärtpabereid ei ole mõtet pakkuda, kui ettevõttel pole kasvuruumi ega dividendimaksmise võimalust, mida sellise suure tehingu tagajärjel saaks kindlasti pakkuda. Lisaks annaks see samm koos Tallinna Sadama osalise avalikuks minekuga uue tõukejõu Tallinna börsil kauplemisel.

Eesti on oma põlevkivitööstuse tõttu üks saastavamaid maid Euroopa Liidus. On julgustav, et Eesti Energia on võtnud sihi 2020. aastaks toota 40 protsenti energiast taastuvatest allikatest. Võrdluseks: mullu esimeses kvartalis kattis taastuvenergia 15,8 protsenti kogutarbimisest. Uute ressursside omandamisega on riiklikul ettevõttel märgatavalt paremad võimalused oma ambitsioonikat eesmärki ellu viia.