Postimees 1918. aastal: ilmaennustus ja ebausk

Kuu Foto: Albert Garnelis / Albert Garnelis/TASS/Scanpix

Kaksteistkümmend päeva enne Jõulu on 12 kuu ilmade ettekuulutaja. Missugune Paavli päev, niisugune tulevane kevade. Kuidas Tuhkapäev, niisugused Paastud. On Paastu-Maarja päeval sula öö, siis tuleb soe kevade ja külm sügise; on aga järgmisel ööl külm, siis külmetab veel 40 ööd-päeva. Kust poolt suve pööripäeval tuul puhub, säält puhub ta kolm kuud. On vihmane september, siis saab soe tali. Sooja oktoobri järele tuleb pikk talv ja külm küünlakuu jne.

Sarnaseid ilmateateid võiksime palju tuua, kahjuks aga kõik ilma suurema väärtuseta. Täiesti ekslik on ühe päeva ilma järele mitme kuu ilmasid ette kuulutada. Niisuguste ettekuulutuste tarvis peab maakera õhkkonna kohta õige palju põhjalikke teateid olema.

Nagu mujal, nii usub ka meie rahvas, et kuul on ilmade kui ka inimeste tegevuse kohta iseäralik mõju. Selles arvamises ei ole mitte ainult lihtrahva, vaid isegi «teadlased» on kuu järele püüdnud ilmasid ette kuulutada.

Kui meie rahva ebausku kuu mõju kohta tähele paneme, siis näeme, et ta pääsasjalikult noore ja vana kuu ümber keerleb. /.../ Selle järele võiks arvata, et kuul imejõud on. Senini ei ole aga veel ühelgi teadusemehel korda läinud kindlaks teha, et kuu võib kuidagi viisi ilmade pääle mõjuda. 18.05.1918