:format(webp)/nginx/o/2017/05/05/6624621t1h276c.jpg)
Lamemaalastel on õigus, et sa ei tea, et Maa on ümar. Aga neil on õigus ainult sellises kontekstis, kus eiratakse sadade inimeste ütlusi, kus teadusringkondades üldtunnustatud faktid ei loe, kus fotograafilised tõendid on vastuvõetamatud, kirjutab Birminghami Ülikooli filosoofiateaduse vanemlektor Nikk Effingham veebiväljaandes The Conversation.
Viimastel aastatel paistab üha enam populaarsust koguvat arvamus, et Maa on lame. Tõepoolest, seekord kogunesid Suurbritannia lamemaalased aprilli lõpus oma iga-aastasele kokkutulekule Birminghamis, kõigest kolme kilomeetri kaugusel minu koduülikoolist.
Kuid Maa ei ole lame. Pole üldse üllatav, et seda ei ole keeruline tõestada ka pelgalt mõõtmise ja vaatluse kaudu. Ent virnade kaupa vastupidist väitvaid Youtube’i videoid on tunnistuseks, et päris kõiki need tõestused ei veena. Pilguheit kommentaaridele näitab, et mõnedes leerides valitsevad siiani teravad lahkarvamused.
Filosoofia oskab selle põhjust seletada. Võtkem üks Lameda Maa tüüpküsimus: «Kas sina ise suudad tõestada, et Maa on ümmargune?» Sel puhul võid ehk viidata kosmosefotodele Maast või tugineda astronautide kinnitustele. Kuid lamemaalane tõrjub kõik selle tagasi – tema ütleb, et tõendamisnõue on kõrgem; sina pole kosmoses käinud; sina pole ümmargust Maad näinud.
Võib-olla hakkad siis teadust appi võtma. Kuid kui sa pole just tavatult erudeeritud, siis ilmselt ei tunne sa kõiki teaduslike tõestuste üksikasju – sel on vist mingi seos laevade ja horisondiga või päikese- ja kuuvarjutustega...? Ning kui sa pole just olemasoleva Lameda Maa kirjandusega põhjalikult kursis, siis isegi kõiki üksikasju teades ei suudaks sa tõenäoliselt kohemaid veenvalt, kokkuvõtlikult ja kõikehõlmavalt vastata lamemaalaste pikkadele vastuväidetele iga viimse kui teadusliku tõestuse kohta.
Sa võid panuseid tõsta. Sügavale vlogijate ilma sukeldudes võid teaduslike tõestuste üksikasju tundma õppida ja ka kõigi lamemaalaste vastuväidete iga vea üksipulgi lahti harutada.
Sellist teguviisi ma ei soovita. Mina soovitan lasta filosoofial see töö ära teha. Mina soovitan «epistemoloogilist kontekstualismi». Selle mõistmiseks peame esmalt mõistma juba tuttavat ideed: konteksti nihet. Võtkem lause «Ma olen pikk». Lõbustuspargis viieaastaste laste keskel viibides on see lause tõene – lõppeks pääsen mina ju kõigile atraktsioonidele, nemad aga mitte. Kuid minu niru 180 cm pole mingi pikkus, millega Harlem Globetrottersi katsetel läbi lüüa – nii et selles kontekstis on see lause väär. Pikkus on kontekstist sõltuv mõiste. Ning pole mingit mõtet edasi pärida, kas ma olen tõesti pikk või mitte. Sel on mõtet ainult mingis kindlas kontekstis.
Epistemoloogilised kontekstualistid ütlevad, et teadmine on samalaadne. Kujutle, et sa kannad oma tütrele üle 10 eurot. Sa tead tema pangaandmeid. Sa toksid need arvutisse. Sa saadad raha ära. Aga nüüd kujutle, et sa saadad hoopis 50 000 eurot. Tärkab kahtlus. Kas sa ikka tõesti tead tema pangaandmeid? Oled selles kindel? Mõistlikult käitudes helistad tütrele ja kontrollid andmed üle. Kontekstualistid ütlevad, et esimesel juhul sa tead oma tütre pangaandmeid. Teisel juhul, kuigi sinu osas pole midagi muutunud, on muutunud kontekst. Ja sel juhul sa neid andmeid ei tea.
Sellegipoolest väidan, et lamemaalane «teeb Phoebet». Ühes «Sõprade» episoodis vaidlevad Phoebe ja Ross evolutsiooni üle. Ross laob hoogsalt ette asitõendeid. Lõpuks kaotab Phoebe kannatuse ja küsib Rossilt: oled sa tõesti nii uskumatult ülbe, et ei või tunnistada vähimatki võimalust, et sa võiksid eksida? Ross nendib arglikult, et mingi võimalus võib selleks ehk ollagi. Äkitselt ongi ta Phoebel pihus: Rossi mööndus hävitab ta enda maailmavaate. Ross on ju paleontoloog ja möönis, et ta ei saa evolutsioonis kindel olla – kuidas saab ta nüüd «teistele teaduskuttidele silma vaadata»?
Phoebe nihutas (naljatlemisi) konteksti. Rossi asitõendid tuginesid muuseumides olevaile fossiilidele, artiklitele evolutsiooniteooriast jne. Ent Phoebe lükkas ta kõrgete tõe nõudmiste standarditega «skeptilisse konteksti», mis sedastab, et kui sul on mingis asjas pisimgi kahtlusehõng – vähimgi võimalus, et sa eksid –, siis pole sul sellest asjast ka teadmist.
/nginx/o/2018/05/17/7848390t1hd42c.jpg)
Contrary to popular opinion, the Earth is not a sphere. It is also not a ball, nor an oblate spheroid.
The Earth is flat. #WednesdayWisdom pic.twitter.com/4cOGOxBGt4
— Flat Earth Society (@FlatEarthOrg) 28 March 2018Flat Earth Society (Lameda Maa ühing):
Vastupidiselt levinud arvamusele ei ole Maa kera. See pole ka pall ega lapik sferoid.
Maa on lame.
Filosoofid tunnevad hästi taolisi skeptilisi kontekste. Näiteks sa võiksid olla lülitatud mingisse virtuaalreaalsuse maatriksisse, ning sel juhul oleks kõik su uskumused väärad. Sellele tähelepanu pöörates panin ma meid skeptilisse konteksti, kus me ei tea üldse millestki suurt midagi. Enamik inimesi siiski eirab seda võimalust – enamik inimesi eeldab, et nad ei ole skeptilises kontekstis.
Nüüd on lihtne mõista, kuidas Ross saab teistele teaduskuttidele silma vaadata. Tema teab, et evolutsioon on tõene enamikus igapäevastes kontekstides. Ross ei tea evolutsiooni tõesust üksnes Phoebe veidras kontekstis.
Lamemaalased kasutavad sama trikki. Neil on õigus, et sa ei tea, et Maa on ümar. Aga neil on õigus ainult sellises kontekstis, kus eiratakse sadade inimeste ütlusi, kus teadusringkondades üldtunnustatud faktid ei loe, kus fotograafilised tõendid on vastuvõetamatud, jne.
This unfortunate meme seems to be doing the rounds on Twitter again today. #sadface pic.twitter.com/D0BXSypD3G
— Flat Earth Society (@FlatEarthOrg) 10 May 2016Flat Earth Society (Lameda Maa ühing):
See kahetsusväärne meem on täna taas Twitteris tiirlema hakanud.
«Lameda Maa ühingul on liikmeid üle kogu maakera»
Lamemaalaste väiteid raamib kontekst, milles ei saa kõrvale jätta võimalust vägevast ülemaailmsest vandenõust – ehkki see ise miskipärast ilmutab aeg-ajalt silmatorkavaid vigu, mis seda paljastavad. Taolises kontekstis sa ei tea, et Maa on ümar. Kuid taolises kontekstis ei tea keegi suurt midagi ja seega pole selles järelduses ka midagi üllatavat.
Meie jaoks olulistes igapäevastemas kontekstides saame tugineda teiste ütlustele. Saame tugineda faktile, et mitte ükski haritud füüsik, kartograaf ja geograaf ei hakka iial mõlgutama mõtet, et Maa võiks olla lame. Ja õigesti teeme, et nendele tugineme. Kui see oleks väär, siis ei saaks me ealeski ka haiglaravi – sest kuidas saaksime usaldada arstiteaduse hinnanguid kontekstis, kus me ei saa usaldada isegi kindlaks tehtud füüsikaseadusi?
Kas sa siis tead, kas Maa on ümar? Selgub, et see sõltub kontekstist. Ent enamikes tavakontekstides ikkagi jah, sa tead seda küll. Hoolimata sellest, et enamik inimesi seda ilmselt kohemaid tõestada ei suudaks.
Inglise keelest eesti keelde pannud Endel Valdas