Peeter Langovitsi tagasivaade: Saksamaa president Roman Herzog Eestis

Peeter Langovits
, fotograaf
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

President Lennart Meri kutsel viibis 1998. aasta 15.–16. mail Tallinnas töövisiidil Saksamaa Liitvabariigi president Roman Herzog. Külaskäigu keskmesse jäi Tallinnale Lübecki linnaõiguse andmise 750. aastapäeva tähistamine.

Esimese Saksamaa presidendina käis Eestis 1993. aasta suvel Richard von Weizsäcker. Saksamaa konstitutsioonikohtu presidendina oli 1991. aastal Eestis käinud ka Roman Herzog. Temast sai 23. mail 1994 Saksamaa seitsmes president ja tuli Tallinna juba uues ametis.

Juhtus sageli, et varem täpselt paika pandud päevakavast leidis Meri võimalusi kõiki üllatada ootamatute kõrvalepõigetega. Meenusid paar aastat varem siin käinud Tšehhi ja Ungari presidendi seiklused vanalinnas, mis pakkusid turvameeskonnale palju närvipinget, kuid jäid külalistele hästi meelde. Üllatusteta ei möödunud ka see visiit.

Roman Herzog saabus kell 16 Saksamaa õhujõudude erilennukiga. Lennuväljal võtsid ta vastu president Lennar Meri, Eesti suursaadik Saksamaal Margus Laidre, välisministeeriumi asekantsler Alar Streimann, presidendikantselei direktor Jaanus Pikani, Saksamaa suursaadik Eestis Bernd Mützelburg, OSCE missiooni esindaja Eestis Detlof von Berg ja teised ametiisikuid.

Kell 16.15 oli plaanis minna raekotta. Lennuväljalt raekoja poole liikudes tegi Meri ootamatult peatuse Liivalaia tänaval Hansapanga peahoone ees. See polnud üllatus mitte ainult turvameeskonnale, vaid ka kohale rutanud pangajuhtidele Jüri Mõisale ja Hannes Tamjärvele. Siseneti pangahoonesse ning koos kõrge külalisega imetleti 13. korruse aknast vaadet Tallinnale.

Edasine sujus plaanitult. Rahvas ootas juba Raekoja platsil ning Herzogi tervitas linnapea Ivi Eenmaa. Tutvuti raekojaga ja keldrikorrusel avatud Tallinnale Lübecki linnaõiguse andmise 750. aastapäevale pühendatud näitusega, kus oli väljas linnaarhiivis säilitatavaid haruldasi ürikuid ja seaduseraamatuid, teiste seas Lübecki õiguse keskaegsed koodeksid ja muud dokumendid.

Raekojast suunduti vanalinna kahe giidi, ajaloolase Jüri Kuuskemaa ja president Lennart Meri saatel. Jõuti uudistada Pühavaimu kirikut ja Draakoni galeriid, jalutati Pikal tänaval ning vaadati Niguliste kirikut ja Bernt Notke «Surmatantsu».

Õhtul kohtusid presidendid Kadriorus ja sellele järgnes pidulik õhtusöök.

Külaline majutati Pühavaimu tänavasse Park Consuli hotelli, kus visiidi teine päev algas Herzogi ja peaminister Mart Siimanni kohtumisega. Kell 10 jõudis Roman Herzog Lennart Meri saatel rahvusraamatukokku Saksamaa saatkonna ja Konrad Adenaueri Fondi toetusel korraldatud rahvusvahelisele konverentsile «750 aastat Lübecki linnaõiguse kehtima hakkamisest Tallinnas». Mõlemad esinesid ka kõnega. Herzog avaldas ettekandes «Läänemeri kui Euroopa sisemeri» lootust, et Läänemere regioonil on suur kasvupotentsiaal ja see rikastab Euroopat.

Kohtumisel pressiga kordas Meri oma tuntud mõttekäiku: «Eesti ei ole kunagi olnud väljaspool Euroopat. Meil on olnud traagiline aeg, kus Euroopa oli 50 aastat väljaspool Eestit». Peatuti ka Balti riikide Euroopa Liiduga liitumise võimalustel. Saksamaa pidas liitumist oluliseks ja toetas neid pürgimusi. Kui jutt läks kahe riigi vahelisele viisavabadusele, arvas Herzog, et selle kehtestamine pole probleem, kui meie idapiir on tõhusalt valvatud. Meri kiitis seepeale meie piirivalvet ja väitis, et piiri kaitse on meil kõrgel tasemel. 

Herzog oli Tallinnas nähtuga rahul ja tunnustas meie ulatuslikke muutusi, võrreldes oma esimese Eestis käiguga.

Enne äralendu jõudis Herzog tutvuda ka 54. keskkooliga Mustamäel, kus sügisest avati saksakeelne osakond ja külastada Toompeal suursaadiku residentsi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles