EKI keelekool: mida me usume?

Õigekeelsussõnaraamat Foto: Peeter Langovits

Mõne aja eest oli «Keelekoolis» juttu liituma-sõnaga liialdamisest. See tõi ühelt lugejalt ettepaneku kirjutada veel paarist sama laadi sõnast, seekord võtame neist ette uskuma.

Uskuma on kõigepealt muidugi sõna, millega saame iseloomustada oma tõekspidamisi või nende puudumist. Me usume või ei usu jumalasse või jumalat, armastusse või armastust, horoskoopidesse või horoskoope. Selles tähenduses ei ole uskuma-sõnal eesti keeles sünonüüme ja tähendust tuleb pikemalt seletada, näiteks ütleb seletav sõnaraamat, et uskuma on ’kellegi või millegi olemasolu ja mõjujõudu kindlaks või võimalikuks pidama, ilma et seda tõestatud oleks’. Ülejäänud tähendustes on sünonüümid, sisult sageli ühemõttelisemad, täiesti olemas: uskuma kui veendunud olema (usun, et mul on õigus) või lootma (usun, et mind märgatakse), uskuma kui arvama (usun, et olen tark) või oletama (usun, et võidan).

Aprilli keskel oli lugeda ja kuulda uudist, et kolme ülikooli esindajad on kokku saanud ja arutanud, kuidas toimiks ülikoolide ja tselluloositehast rajada sooviva ettevõtte koostöö. Muu hulgas anti teada: Tartu ülikooli rektorikandidaadid usuvad, et nende ülikool peaks sügisel sõlmitud kokkuleppest taanduma.

Kas toonased rektorikandidaadid olid veendunud, et tselluloosileppest tuleks taganeda, või nad ainult arvasid seda? Uskuma-sõna meile siin päris kindlat vastust ei anna. Samasugust tõlgendusruumi pakuvad mitmed pealkirjad ajalehtedest: Rallisõitja usub, et jõuab võistlusel pjedestaalikohale. – arvab? Laulja usub, et närv peab lauluvõistlusel vastu. – loodab? Peaminister usub, et ÜROs oma peaga hääletamine ei kahjusta suhteid USAga. – on veendunud? Teadlane usub, et dopingusüüdistusi tuleb veel. – oletab?

Kust see tuleb, et keegi enam midagi ei arva, oleta ega looda, vaid kõik aina usuvad? Kas mõjutab inglise keel, kus sõna believe võib käia nii uskumise kui ka arvamise kohta? Nagu eespool nägime, on eesti uskuma-sõnal endalgi mitu tähendust, kuid see, et me muudele, täpsematele sõnadele järjest enam uskumist eelistame, võib küll olla ka võõras mõju.

Uskuma-sõna rohkus ajalehepealkirjades on märk moest, tõe saab mõnikord teada alles kirjutist lugedes. Näiteks on ühest hiljutisest pealkirjast lugeda «Yana Toom usub, et algatatud kodakondsusseaduse muudatus on suunatud tema vastu», loo avalõik aga informeerib: «Keskerakonda kuuluv Euroopa Parlamendi saadik Yana Toom kahtlustab, et Reformierakonna poolt 9. mail algatatud kodakondsusseaduse muudatused on suunatud tema vastu.» Hoopis teine asi.