Klaviatuur

FOTO: SCANPIX

Meediakontsern kasutab ajakirjanike loodud imagot, aga ühtlasi murendab seda. Nüüd on pandud koguni kratt kontserni jaoks tööle sel ajal, kui peremees ära on.

Selleks et saada ajalehe Äripäev igapäevast meili kahe uudise pealkirjaga, tuleb leppida kogu sundpaketiga. Kontserni kodulehe andmeil on neil 32 haru ja neist tervelt 11 saadavad mulle pidevalt reklaammeile. Olen küsinud, aga paraku on ainus võimalus kümnest mittevajalikust loobuda siis, kui loobuksin kogu paketist, st ka ajalehe meilist. Aeg-ajalt olen seda isegi kaalunud.

Aprillis sain teada, et ka ÄP on aru saanud uuest nõudest, et isikuandmeid tohib koguda ja hoiustada ainult andmete omaniku nõusolekul. Turundusjuhi nimel, aga üldaadressilt saadetud meil algas paljutõotavalt: «Palun leidke hetk, et kinnitada oma Äripäeva kasutajakonto andmed ja huvide info. Nii saame saata Teie postkasti ainult seda informatsiooni, mis Teile päriselt korda läheb.»

Tore, lõpuks ometi on nad aru saanud, et lõpmatu spämmi kustutamine on tüütu! Aga ei, selle meili eesmärk oli hoopis kliendiandmeid õngitseda ja nende kasutamiseks nõusolek saada. Meili all oli link «Andmeid kinnitama» ja selle avamisel panin väga imeks, mida leidsin. Ma ei ole kindlasti kunagi pakkunud lehele oma sünniaega ega isikukoodi, vaevalt et ka telefoninumbrit. Postiaadressina oli märgitud see, kuhu leht käis viimati ligi 15 aastat tagasi. Et ma juba kaheksandat aastat Äripäeva ei telli, tekib küsimus üksnes sellestki, miks hoitakse tellijate aadresse ligi 15 aastat alles. Turundusjuhi kontaktandmeid ma kodulehelt ei leidnud ja isikuandmeid mõistagi ei kinnitanud.

Ent ÄP ei jätnud potentsiaalset klienti ripakile. Mais saabus sama turundusjuhi nimel, aga jällegi üldaadressilt sama isikuandmete kohta käiv meil uuesti. Et ma üldaadressiga oma isikuandmeid arutama ei soovinud hakata, kombineerisin turundusjuhi nimega meiliaadressi, millele saatsin viis küsimust minu isikuandmete kogumise ja kasutamise kohta.

Selgus aga, et turundusjuhi nimel saadab meile välja tubli kratt, sest peremees ise oli saadud automaatvastuse kohaselt paar nädalat eemal («ligipääs emailidele puudub kogu perioodi vältel») ja ka mobiililevi tal polnud. Kuid üks kontserni 32 tegevusalast on isikuandmete müük ja kui kratt on vahepeal ilusti andmed kokku kogunud, küllap siis peremees tagasi jõudes tal pead silitab.

Halb on veel seegi, et niisugune turundusmudel ei võta arvesse, et iga väljaande imago loob selle väljaande toimetus. Kontserni tooteportfellis on kokku 18 ajakirjandusväljaannet või valdkondlikku uudisteportaali, aga nende ühendamine nn meediamajaks on äri, mitte sisu. Seega peab toimetus suutma üles töötada mitte üksnes ajalehe, vaid terve kontserni imago, hoolimata kontserni jõhkratest turundusvõtetest.

Madli Vitismann

Kommentaar

Alates mai lõpust hakkab ÄP saatma klientidele vaid inimese enda määratud huvialadest lähtuvaid meilipakkumisi ning uudiskirju. Nende huvide määramiseks ongi ÄP saatnud klientidele möödunud nädalatel vastava ankeedi. Eesmärgiks on, et info toodetest ja teenustest jõuaks täpselt nende sihtgrupini. Kirjad läksid välja meie turundusjuhi signatuuriga, saatja aadressiks oli info@aripaev.ee ja kõikidele vastustele reageeriti kohe. Meilide saamise üle rahulolematuid kliente olid mõned väga üksikud.

Viimase kaheksa kuu jooksul oleme koostöös tarkvaraarenduspartneri Uptimega töötanud välja kasutajakogemust parandava metoodika, mille eesmärk on saata lugejale vähem, aga selle võrra kvaliteetsemaid huvipõhiseid meile.

Muudatused on tingitud tänavu mais jõustunud Euroopa andmekaitsedirektiivist, mida ÄP kasutab ära kliendikommunikatsiooni muutmiseks laiemalt. Lugejakirja autor on tellinud varasemalt ÄPd ja meie ajakirju ning jätnud oma kontaktandmed. Samuti on ta andmed avalikud äriregistris.

Meelis Mandel, Äripäeva peatoimetaja