Peeter Vihma: kokkulepe põletavaimal teemal

Peeter Vihma
, sotsioloog
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
XII noorte laulupidu "Mina jään"
XII noorte laulupidu "Mina jään" Foto: Mihkel Maripuu

Riigid püüavad oma poliitikaga leevendada rahvastiku kahanemise ja vananemise tagajärgi. Eesti rahvastikupoliitika põhialuste dokument paneb edasistele otsustele sobiva ja vajaliku vundamendi, kirjutab rahvastikukriisi probleemkomisjoni nõunik Peeter Vihma.

«Rahvastikupoliitika põhialused 2035» väljendab ennekõike protsesside suunamiseks vajalikku tervikpilti, mille arvukate üksikasjade detailne läbitöötamine ei oleks ka parima tahtmise korral tähtajalisele probleemkomisjonile jõukohane.

Eri valdkondade seadusloomest rääkides avaldatakse sageli soovi pikaajalise, eri poliitiliste jõudude vaheldumisele vastu pidava kokkuleppe järele. Põhialused pakuvadki selleks sobiva formaadi. Tegemist on kõrge üldistusastmega arengudokumendiga, kus sõnastatakse pikaajalised riiklikud eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tegevussuunad.

Eestis ei ole palju neid valdkondi, kus poliitika põhialused on vastu võetud. Kehtivate põhialuste – näiteks kliimapoliitika, julgeolekupoliitika, kultuuripoliitika – puhul on ilmne, et sarnaselt rahvastikupoliitikaga on tegemist ühiskonna seisukohalt oluliste ja komplekssete valdkondadega.

Taolise tervikpildi järele rahvastiku vallas on seda suurem vajadus, et juba lähiajal on käivitumas mitme rahvastikku puudutava valdkondliku arengukava uuendamine. Nendes arengukavades töötatakse läbi uute poliitikameetmete üksikasjad, mida riik järgmisel perioodil rakendama hakkab.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles