:format(webp)/nginx/o/2023/08/25/15547768t1he42f.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/02/26/7641053t1hbe01.png)
Yana Toom on paras frukt, aga politiseerida kodakondsust subjektiivsete hinnangute alusel, nagu Reformierakond seda teha soovib, pole õige, leiab kolumnist Olev Remsu.
Tellijale
Olev Remsu: hääled kivide all ehk Yana Toomi kodakondsusest (19)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui ma kuulsin Reformierakonna kavatsusest algatada seadusemuutmine, mis jõustudes võimaldaks Yana Toomi jätta ilma Eesti Vabariigi kodakondsusest, meenus mulle esimesena Trotski. Jah, see sama Lev Davidovitš. Tema puhul rakendasid stalinistid 1929.aastal surmanuhtlusestki karmimat karistust – talt võeti ära pühaduste pühadus, Nõukogude kodakondsus ning ta saadeti maalt välja.