Taavi Minnik: Obama halb leping ja Trumpi halb valik

Donald Trump. Foto: Leah Millis / REUTERS/Scanpix

Aastal 2015 alla kirjutatud Iraani tuumalepe oli halb leping. See oli kass Leopoldi vaimus «lapsed, elagem sõbralikult» Obama diplomaatia. Kuid häda on selles, et kui teie teed ristuvad bandiitidega, siis ei ole võimalik jääda formalistiks. Bandiitidega pole võimalik kokku leppida, sest iga kord, kui te seda teha üritate, nende positsioon ainult tugevneb. Bandiitidega saab rääkida vaid nende omas keeles.

Tuumalepe andis Iraanile suure raha. Võeti maha majandussanktsioonid, anti ka rahalist abi. Raha kasutas Iraan oma tuumaprogrammi ja ekspansionistliku välispoliitika finantseerimiseks, baaside rajamiseks ja relvastuse ning palgasõdurite viimiseks Süüriasse. Pole saladus, et ilma Iraanita püsiks Assadi režiim paremal juhul paar-kolm kuud, sest oma sõjaväge tal enam pole. On Iraani Revolutsiooni Valvurid ja Iraani raha eest värvatud palgasõdurid.

Lääs ja Obama said selle eest vastutasuks paberi. See on bürokraadile iseloomulik lähenemine, et kui tekib probleem, siis on hädavajalik alla kirjutada mingisugune paber. Paber muidugi probleeme ei lahenda, kuid paremal juhul tagab, et jamaks ei lähe, siis kui selle alla kirjutajad veel lääneriikides pukis on. Ja kui ongi, siis võib alati öelda, et meil oli ju leping, meie tegime omalt poolt kõik, aga lihtsalt teine pool ei täitnud oma lubadusi. Põhimõtteliselt võis sellega vaid oma paljast tagumikku katta.

Viga oli ka see, et Obama uskus jonnakalt, et Lähis-Ida poliitika ja Iraani tuumalepe saavad põhineda postkolonialismi teooriatel. Üks asi, kui sellist juttu ajab suust välja vasakpoolne ülikooli professor, ja teine asi, kui neid teooriaid üritatakse päris elus täide viia. Obama arusaama järgi pidi tuumalepe hüvitama Ameerika ja Euroopa koloniaalmaade tehtud ülekohtu. Reaalsuses kujutab praegune Iraani režiim endast ohtlikku segu islamismist ja pärsia šovinismist.

Ühel pool on rahumeelne Iraan ja teisel pool halvad Ameerika sõjardid. Nagu vanasti oli rahumeelne Nõukogude Liit ja Ameerika sõjardid.

Vasakpoolsetele tuumalepe nende doktriinide ellurakendamise pärast meeldis. Hollywood väntas isegi mitu oopust, kus Ameerika sõjardid üritavad tappa noort ja õilsat presidenti, kes tahab ausa- ja rahumeelsete iraanlastega allkirjastada rahulepet. Stambid, mida sageli meediast kuuleme, ongi tiba hollywoodlikud. Ühel pool on rahumeelne Iraan ja teisel poolel halvad Ameerika sõjardid. Nagu vanasti oli rahumeelne Nõukogude Liit ja Ameerika sõjardid. Kuigi tegelikkuses oli minevikus hoopis Nõukogude Liit bandiit, nagu nüüd on Iraan, ehkki mastaabid on neil kahel väga erinevad.

Trumpi administratsioonil oli tuumalepet lõpetades valida halva ja veel halvema lahenduse vahel. Kiil Ameerika Ühendriikide ja eurooplaste vahel, kelle suurfirmad jõudsid Iraanis suure hulga lepinguid alla kirjutada ning kes oma investeeringutest ilma jäävad, on kahtlemata halb lahendus.