Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Akadeemik Jaak Aaviksoo: teaduse võimete piirid (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Stephen Hawking dokumentaalfilmi võtetel, taustal Newtoni kuulsa õunapuu järelematkimine. Ühes isikus said kokku suur teadlane, suur humanist ja vaieldamatult ka suur meediatäht.
Stephen Hawking dokumentaalfilmi võtetel, taustal Newtoni kuulsa õunapuu järelematkimine. Ühes isikus said kokku suur teadlane, suur humanist ja vaieldamatult ka suur meediatäht. Foto: swns.com

Teadus suudab kindlaks teha põhjuse-tagajärje seoseid, hoiatada riskide eest ja leida teid tulemuste saavutamiseks, ent otsuse näiteks tehase või tunneli ehitamiseks peavad ikkagi tegema teised inimesed, kirjutab TTÜ rektor, akadeemik Jaak Aaviksoo.

Ehitada või mitte ehitada on huvidel ja neid kandvatel väärtustel põhinev ehk poliitiline otsus. Sarnaselt küsimusele kas ja kellega abielluda või keda parlamenti valida.

Enamus inimesi lahendab ülaltoodud küsimused teaduse abita, uskudes oma vaistu ja elukogemust. Ometi on teadusest kasu ka poliitiliste küsimuste lahendamisel – teadus aitab paremini aru saada mida üks või teine otsus endaga kaasa toob – ja vähemasti targal inimesel on siis lihtsam ratsionaalseid valikuid teha.

Niisuguseid otsuseid nimetatakse informeeritud otsusteks, mis on ilmselt paremad, aga kahjuks sageli ka ebamugavamad otsused. Kui sa tead oma otsuse tagajärge, siis oled ka rohkem vastutav, teadmatusest tehtud otsused on ikka kuidagi väljavabandatavad. Seepärast tahavadki paljud otsustajad veeretada vastutuse oma otsuste eest teadlastele – «Teadlased ütlesid nii!».

Tagasi üles