Elina Nechayeva.

FOTO: Andrus Peegel

Hääl, kleit ja südantliigutav headus – need on kolm märksõna, mis Elina Nechayevaga (26) esimese hooga seostuvad. Enne «Eesti laulu» konkurssi polnud suurem avalikkus temast eriti kuulnud, nüüd räägib temast kogu maailma meedia. Tal on oskus panna ooperit armastama ka popmuusika austajad. Kõik on kui naelutatud, kui Nechayeva häälepaelad tööle paneb. Mis on tema saladus?

Kui Elinat Portugalis jälgida, saadab teda kõikjal meedia. Paljud paluvad lauljannal häält demonstreerida, enamik soovib temaga pilti teha. Andekas, kaunis, intelligentne. Elina ümber on totaalne lummus.

Võib öelda, et Nechayeva on Eestit esindama ideaalne, võibolla liigagi hea. Eestlane – headusest pakatav, positiivne, vaoshoitud, viisakas, pidevalt naeratav ja siiras ning äärmiselt kultuurne. Just selline kuvand jääks mul Elina läbi eestlastest, kui oleksin mõne muu rahva esindaja. Diplomaatiliselt ja andekuselt ideaalne valik Eesti saadikuks.

Elina käib ka siin iga päev lauluõpetaja juures, kannab salli, hoidub kuulduste kohaselt alkoholist ja püüab iga päev veel trenni teha. Imetlusväärne!

Teravalt torkab silma Elina töökus. Iga teine artist Eurovisioonil naudib hilisõhtuseid üritusi, kokteile ja kaunist Lissaboni, kuid mitte tema. Elina käib ka siin iga päev lauluõpetaja juures, kannab salli, hoidub kuulduste järgi alkoholist ja püüab iga päev veel trenni teha. Imetlusväärne! Isegi pisut ärritav, kui teadlikult ta kõike teeb –  eestlaslik kadedus vaheldub imetlusega.

Olin täiesti kindel, et kõik see pidev hingelisus ja südantliigutav headus on suuresti fassaad, mida meie ooperilaulik meediale näitab. Kui temaga intervjuud tegime, sai selgeks, kuidas see tema külg tegelikult välja on kujunenud.

Nooremana mängis lauljanna sellist mängu, kus mõtles enda jaoks välja kõige kohutavamaid stsenaariume ja püüdis siis neis midagi head leida. Mängust sai harjumus ja harjumusest iseloom. Kust küll tulevad sellised lapsed, kes endale mänguga sellist omadust külge harjutavad? Võibolla peaks sellise mängu edaspidi koolide ainekavasse lisama.

Elina on ideaalne segu naabritüdrukust ja ükssarvikust. Teate küll, selline imeline olend, kes on nõnda armas ja keda imetletakse, aga kellest kunagi päris lõpuni aru ei saada.

Tema intervjuude andmise oskus on laitmatu. Ta on äärmiselt viisakas, sõnad on hoolikalt valitud – ta tõesti oskab meediaga suhelda. Arvestades, et Nechayeva on sellise meedia tähelepanu alla sattunud võrdlemisi järsku, peab see kõik tulema tema intelligentsusest. Teised õpivad sellist suhtlemisoskust aastaid, kuid ikka ei omanda seda sellisel tasemel.

Sajad intervjuud ainuüksi Lissabonis ja ikka kipub jääma küsimus: kes on Elina Nechayeva? Loodaks tulevikus saada rohkem teada Elina enda, mitte ainult Eurovisiooni loo ja siinse elu kohta.

Tõtt-öelda on hämmastav, kuidas ooperinumber on võitnud Balkani maade pillerkaarega harjunud eurofännide südame. Midagi meie Elinas tõesti on. Huvitav, kas selline x-faktori geen on pärilik või on vanemad tema kasvatusel lihtsalt võrratut tööd teinud?

Usun, et igal eestlasel on Elinalt midagi õppida. Kelle unistus pole just laulda kui lind, võiks eeskujuks võtta tema viisakuse. Kes on niigi viisakad, peaksid omandama samasuguse hingestatuse. Just eestlased ise kommenteerisid poolfinaali esituse ajal, et meie esituses oli kõige rohkem hinge.

Vähim, mida me oma kauni ja andeka Elina heaks teha saame, on sättida end täna õhtul televiisori ette ja saata talle oma toetus mõtetes või kirjaga. Küllap on meie lauljannal väsitav pidevalt teistele headust ja soojust jagada, anname siis talle ka ise headust vastu.