Sirbis 11. mail: 

FOTO: Sirp

Hasso Krull: Imelihtne tulevik

Kaheksa kannaga manifest

Tulevik on imelihtne. Tegelikult on tulevikus kõik samamoodi nagu praegu, ainult tehnika töötab efektiivsemalt ja inimesed jõuavad rohkem. Neil on kiiremad arvutid, paremad telefonid ja mugavamad autod. Tööd tehakse rohkem kui praegu ja seetõttu on ka raha rohkem, sest majandus kasvab intensiivsemalt. Väga palju mõeldakse privaatsusele ja turvalisusele, seetõttu käivad mõned asjad keerulisemalt kui tänapäeval. Oma lapse koolitöid ma enam lugeda ei saa, riskimata kohtuasjaga; samuti ei saa ma astuda tema tuppa, läbimata spetsiaalset kontrolli, kus erilist tähelepanu pööratakse tervislikule seisundile. Aga kõik on sellega harjunud ja see ei häiri enam kedagi. Kuna tootmine on automatiseeritud, elatakse ainult linnades, millest suurema osa moodustavad pangad, büroohooned ja ostukeskused.

OTT KARULIN: Riik teab paremini

Kas riik võiks eales kaaluda mõne enda asutatu etendustegevuse mahu vähendamist?

Riik teab paremini, nagu ka see üks (mees*), kes on võimul – nii võib võtta kokku plaanitud muudatused eEtendusasutuse seadusesse, mille muutmise seaduse eelnõu kooskõlastusring sel nädalal lõppes. Kuna viidatud eelnõu seletuskirja kaasamise peatükis nimetatakse eksperdigruppi, kuhu minagi kuulusin ja kus räägituga praegused muudatused kohati risti vastupidi lähevad, ei saa mitte vaiki olla. Teiste valdkondade inimestel tasub järgnevat lugeda kas või põhjusel, et etenduskunstide toetus kultuuriministeeriumi eelarvest on kõigist kunstidest suurim, seega on tõenäoline, et selle puhul kehtestatu leiab üsna pea oma tee ka muudesse valdkondadesse.

ERET TALVISTE: Emad kirjanduses ja kirjanduslikud emad

Ühiskond, kus on esindatud ka naiste kogemused ja arvamused, on rikkam ühiskond.

Virginia Woolf on essees „Oma tuba“ (1929) kirjutanud, et „kui oleme naised, mõtleme tagasi ikka oma emade kaudu“.  Mida tähendab tagasimõtlemine ja kuidas teha seda emade kaudu? Woolf ei pea silmas bioloogilisi emasid, vaid pigem ühelt naiskirjanikult teisele edasiantavat traditsiooni. Samast asjast räägib prantsuse kirjanik Hélène Cixous teos „Hyperrêve“ ehk „Hüperuni(stus)“ (2006). Romaani jutustaja arutleb selle üle, kuidas tema ema keha ja nahk on kõige tõetruumad ajalooallikad, mille kaudu jutustaja tagasi mõtleb. Naisliin, emakuju ja ema roll kirjanduses on oluline teema ka Eestis ja eesti kirjanduses, eriti proosas.

 

JÜRI KOLK: Memme vaev

Emadepäeva retoorika kinnitab rollimudeli emadele jala külge nagu pommi vangi omale.

Püüdsin meenutada, kas tean kirjandusest mõnd lahedat või märkimisväärset ema. Ilmselt ei üllata kedagi, et mulle ei tulnud meelde peaaegu ühtegi. Muidugi võib tegemist olla mälutõrkega, ja kui nimetate teose, laksatan endale peopesaga otsaette ja kirun, kuidas see või teine mul kahe sagara vahele jäi, aga ega neid palju olla saa. Lõppude lõpuks on ju tehtud statistikat ja naistegelasigi on vähem kui mehi ja – ehkki neid süüdistatakse laterdamises – antakse neile kirjanduses ja filmides vähem sõna. Isegi lastekirjanduses on kõige tähelepanuväärsem ema ... surnud ema. See on nii juba rahvaluules – laps satub seikluse (loe: jama) sisse juhul, kui ema teda kaitsta ei saa.

Sind surmani.  Tristan Priimägi intervjuu  „Hooldusõiguse“ režissööri Xavier Legrandiga

XAVIER LEGRAND: „Inimesed pole kahjuks võimelised ära tundma, mis hetkest vägivaldsus hakkab.“

TARMO SOOMERE: Järjepidevuse ja muutlikkuse tasakaal

Kuidas teadus, teadlased ja neid ühendavad organisatsioonid saaksid panustada nii akadeemilise kogukonna kui ka kogu ühiskonna arengusse?

Mitte kõik siin maailmas pole püsiv. Lausa vastupidi, sõnu maailma kiirest muutumisest, tavaliselt kas kliimamuutuste või poliitikute kiire vahetumise kontekstis, on juba tüdimuseni korratud. Ka akadeemiline maailm on haaratud muutuste keerisesse. Põhjapanevalt teiseneb nii see, kuidas teadus funktsioneerib, kui ka teaduse suhted ühiskonnaga.

Veel lähiminevikus toimisid teadus ja tootmine kui lühikese keti lülid üksteise naabruses ja kindlas ajalises järjestuses. Veidi utreeritult: teaduslabori naabertoas istus leiutaja, naabermajas asuv insener otsis võimalusi, kuidas leiutis tööle panna ning üle tänava paiknev tehas hakkas seda tootma. Kui toodet õnnestus kasuga müüa, sai teadlane palka.

KURMO KONSA: Krüptodetektiiv püüab ära hoida maailmalõppu

Singulaarsuse mõistete kasutatakse erinevates tähendustes, mõnikord on põhirõhk tehisintelligentsil ja mõtlevatele arvutitel, teinekord viidatakse laiemalt tehnilisele arengule.

Maailmalõppe on erinevaid. Krüptodetektiivil tuleb varem või hiljem nendega paratamatult kokku puutuda. Minu maailmalõpulemmikuteks on šaieenide maailmalõpp ja zombiapokalüpsis. Ei oska isegi öelda, kumb on parem, aga šaieenide ettekujutus on vähem verine või mine tea.

LIIS PIHL: Toiduvõrgustikud linnas

Linnalooduse ja -aiandusega kaasneb lisaks toidule inimeste algatusvõime ja heaolu kasv, linnaruumi mitmekesisus ja terviklikkus.

Tartus peeti aprilli keskpaigas Eestis esimene suurem linnaaiandust, -loodust ja toiduvõrgustikke hõlmav konverents „Toiduurbanism – jätkusuutlik linn“(„Food Urbanism – Sustainable City“), mis tõi osalejad kokku nii kohalikest huvigruppidest kui ka Lätist, Leedust, Poolast jm kuni Austraaliani välja. Kaks päeva diskussioone ning ekskursioone kinnitasid usku, et teema on linnadele ja nende elanikele ülioluline ning seekaudu saab lahendada mitmeid linnaruumi probleeme. Räägitakse küll kohalikust traditsioonist ja toorainest, kuid puhas toit on kõige alus, mis ühendab kogu maailma.

Arvustamisel:

elulookogumik „Minu elu ja armastus“

festival „Jazzkaar“

Riia Kunstiteatri (Dailes teātris) festival „Lavastuste paraad“

Ugala teatri „Elav laip“ ja Vene teatri „Vene unenäod“

romaanid: Chinụa Achebe „Kõik vajub koost“ ja Chimamanda Ngozi Adichie’ „Pool kollast päikest“

Olev Remsu, „Filmidraamatehnika“

Eesti muusika- ja teatriakadeemia ooperistuudio ooper „Teenija-käskijanna“

näitus „Mõeldes labürindist. 50 aastat Tallinna graafikatriennaali“ ja raamat „Tallinna graafikatriennaali jälgedes“

näituse „Rooma stiilis. Maneristlik graafika Eesti kogudest“ kataloog

Eesti Naislaulu Seltsi kontserdireis ja Tallinna Kammerorkestri hooaja lõppkontsert