Peeter Langovitsi tagasivaade: Järvi tõi Eestisse Detroiti sümfoonikud

Publiku ja esinejate ootused olid Eesti Kontserdi hooaja tippsündmuse, maineka Detroiti Sümfooniaorkestri (DSO) kontserdi eel suured.

Aprillis 1998 Manchesteris alanud DSO Euroopa turneel, mis oli neile Järvi juhatusel juba teine eurotuur, saatis neid suur menu esinemistel 15 Euroopa linnas. Esimest korda jõuti peadirigendi Neeme Järvi sünnilinna, kus kahe eriilmelise kontserdiga 19. ja 20. mail Estonia kontserdisaalis tuur lõpetati.

Ja siis nad saabusid! Teoks sai maestro Neeme Järvi suur unistus – esitleda ka eesti rahvale Detroiti sümfoonikuid, kellega oli ta oma elu sidunud 1990. aastal ning suutnud jõuda kollektiiviga USA tipporkestrite hulka viie aastaga.

Orkestri suursponsori ja Järvi suure sõbra, Guardian Industries Corpi omaniku ja presidendi William Davidsoni eralennukiga maandus Neeme Järvi koos abikaasa Liilia ja poeg Kristjan Järviga. Sponsorlus oli toeks suurele euroturneele. Peale Davidsoni pani õla alla ka Chrysler Corp. Transportlennukiga saabusid orkestri instrumendid, kokku ligi kümme tonni tehnikat. Seejärel võeti vastu oodatud solist Pamela Frank ja orkester.

«Esinemine Ameerika orkestriga Estonia kontserdisaalis on ka mulle esmakordne kogemus. See on mulle suureks auks tulla siia ja näidata, mida oleme maailmas ära teinud,» rääkis Järvi enne kontserti ajakirjanikele.

Tallinna kontsertide kavad valiti erinevad ja vaheldusrikkad, et tuua esile orkestri omapära ja tutvustada ehtameerikalikku XX sajandi heliloomingut ja maailmaklassikast. Esimene kontsert algas Eesti ja USA hümniga. Seejärel kõlas William Grant Stilli Afro-Ameerika sümfoonia. Kahel õhtul tutvustati kokku nelja Ameerika helilooja loomingut. Maailmaklassikast oli kontserdil pearõhk Robert Schumanni sümfooniatel ja Maurice Raveli süidil balletist «Daphnis ja Chloe». Maailmas tuntakse Järvit Schumanni muusika hea propageerijana. Max Bruchi viiulikontserti esitades säras mitu aastat DSO-ga koostööd teinud nõutud solist Pamela Frank. Kodumaisest heliloomingust kõlas teisel kontserdil Artur Kapi «Viimne piht». Kontserdid võeti vastu ovatsioonidega. Kiideti Järvit kui nõudlikku ja andekat dirigenti ning DSO professionaalsust, stiilitunnetust ja instrumentide head kõlavärvi.

Muusikasündmusega ajastati ka teisi Neeme Järviga seotud üritusi. Eesti Kultuurifond korraldas Järvi pressikonverentsi ja ühtlasi kuulutati välja EKF juurde uue allfondi loomine. Maestro annetatud 10 000 dollarit pani aluse Neeme Järvi fondile, mille sihiks seati meie professionaalse muusika toetamine.

20. mai pärastlõunal andis Estonia teatri talveaias kunstnik Jüri Arrak üle Estonia Seltsile oma uue maali «Kompositsioon Neeme Järviga». Selle valmimist toetas kultuuriministeerium ja Eesti Rahvuskultuuri Fond. Pidulikul esitlusel olid kohal ka Neeme Järvi abikaasa Liilia ja poeg Kristjan Järviga, Eesti Rahvuskultuuri Fondi esimees Eri Klas, Estonia Seltsi esimees Arne Mikk jt. Miku sõnul oli see kaheksas pilt Seltsi porteemaalide galeriis. Jüri Arrak kommenteeris kohalolnutele oma tööd ja kurtis, et ei saanud teda poseerimas portreteerida ja kasutas Neemest salvestisi. Nii valmis tal kompositsioon, mis oli üldistuseks Neeme Järvist, kui mitte ainult orkestrijuhist, vaid juhist igavikulises mõõtes.

Portreteeritu oli algul üsna üllatunud, kuid aktsepteeris kunstniku lähenemist.