Kihelkondlik Eesti: Tuleme ja saame kokku juurte juures

Margus Kasterpalu
, EV 100 suurprojektide juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seelikutriibud Eesti Rahva Muuseumi kogust.
Seelikutriibud Eesti Rahva Muuseumi kogust. Foto: ERM

Me tähistame oma riigi sajandat sünnipäeva. Kuigi see on vägagi oluline arv, ei ole see siiski kaugeltki kogu me lugu. Sest selles saja-aastases riigis elab rahvas, kes on sel maal kõige kiuste püsinud juba aastatuhandeid.

Me oleme olnud maarahvas. Metsa- ja mererahvas oleme endiselt.

Ja muidugi laulurahvas. Ja väikerahvas, meid on veidi üle miljoni. Maailmas on kümneid linnu, kuhu me kõik mitu korda ära mahuksime. Aga siin ongi see «aga»: me elasime ja rääkisime oma keelt siin Läänemere ääres juba siis, kui antiikse Rooma esimestele hüttidele laoti õlgkatuseid – nagu sõnastas kord president Lennart Meri. See paiga- ja põlisusetunnetus on meiega kaasas – kus iganes me parasjagu siin laias ilmas ka ei elaks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles