Eesti keele tund Tallinna Humanitaargümnaasiumis.

FOTO: Sander Ilvest

Haridusvaldkonda puudutav läheb kõigile inimestele ühtemoodi korda. Iga lapsevanem soovib, et tema laps õpiks kodulähedases heas ja turvalises koolis. Keegi ei soovi loobuda ka võimalusest kooliteed jätkata kodu piirkonnas asuvas gümnaasiumis, kirjutab Nõmme linnaosavanem Grete Šillis (Keskerakond). 

Praegu ei ole Nõmme linnaosas põhjust rääkida gümnaasiumikohtade puudusest. Probleemiks on mitmes Nõmme koolis kahes vahetuses toimuv õppetöö ning nõudlus põhikoolikohtade järele. Põhikoolikohtade vajadus ei puuduta ainult Nõmmet, vaid ka teisi linnaosasid, õigemini on see kogu Tallinna probleem. Olles korduvalt suhelnud koolivõrgu teemal siinsete põhikoolide direktoritega, siis kõik nad kinnitavad kui ühest suust, et seisavad igal õppeaastal esimeste klasside komplekteerimisel silmitsi väljakutsega, kus tahtjaid on enam kui koolis ruumi.

Mäletame veel hästi mullu sügisel Tallinna haridusameti poolt tehtud otsust korraldada Pääsküla gümnaasium ümber põhikooliks. Praegu gümnaasiumiastmes käivad 87 õpilast lõpetavad kooli. Alates 2020. aastast me enam Pääsküla puhul gümnaasiumist ei räägi. Viimane ongi muutumas tugevaks põhiharidust andvaks kooliks.

Toona võis kõigile osapooltele ette heita halba kommunikatsiooni, olgugi, et eesmärk oli õige. Linnaosa vajas täiendavaid põhikoolikohti, et pakkuda Nõmmel elavatele peredele võimalust panna oma laps õppima kodulähedal asuvasse kooli. Otsusega jätta Pääsküla gümnaasium tegutsema tugeva põhikoolina lahendab osaliselt ära täna Nõmmet puudutava probleemi.

Kuid kui täna on veel põhikoolikohtade küsimus aktuaalne, siis see pole igavene. Pärast 2021. aastat tekib järk-järgult suurenenud vajadus gümnaasiumikohtade järele. See kerkib üles nii piirkondlikust vajadusest kui ka Tallinna lähiümbrusest, elanikkond kasvab ka Sauel ja Sakus kiiresti. Kui põhikooliastme puhul püüavad naabervallad selle ise lahendada, siis gümnaasiumide puhul on Tallinna suunaline õpilasränne suur.

Otsusega jätta Pääsküla gümnaasium tegutsema tugeva põhikoolina lahendab osaliselt ära täna Nõmmet puudutava probleemi.

Linna plaan hiljemalt aastaks 2023 korraldada Nõmme gümnaasium ümber kaheks eraldi kooliks – põhikooliks ja gümnaasiumiks – tooks Nõmmele juurde täiendavalt 450 õpilaskohta.

Tuleb mõista, et haridussüsteemis tuleb aeg-ajalt kohandusi teha ning mingis mõttes ka ajaratas tagasi keerata. Eks need muudatused ole otseses seoses sündivusega ehk tulenevad vastavalt demograafilistest iseärasustest.

Kui 2006. aastal liideti toonane Hiiu põhikool Nõmme gümnaasiumiga, siis nüüd need jälle lahutatakse. Praegu ei ole veel teada, millist nime hakkab uus põhikool kandma. Küll on selge, et Nõmme gümnaasium jätkakski ainult keskharidust andva õppeasutusena. Selliselt tekiks Nõmmele viis tugevat põhikooli, mis kõik valmistavad ette õpilasi hinnatud Nõmme gümnaasiumisse. Selliselt tekiks Nõmmele hästi korraldatud koolivõrk, kus kõigil Nõmme õpilastel oleks võimalus käia koolis ühes vahetuses ning kaoks ära ka mure, et linnaosas noortele gümnaasiumikohti ei jätkuks.

Tõsi, on räägitud ka riigigümnaasiumi rajamisest Tallinna tehnikaülikooli kampusesse, mis kindlasti oleks reaalainetehuvilistele atraktiivne võimalus, kuid millal see täpselt valmib, praegu ei tea.

Aga mis veelgi olulisem, siis koolivõrgu ümberkorraldamise käigus rekonstrueeritakse Raudtee tn 55 maja (praegune Nõmme gümnaasiumi Hiiu õppehoone) ning Raudtee tn 73 maja (Nõmme gümnaasiumi hoone) saab juurde spordikompleksi. Seega jutt Nõmme gümnaasiumi spordihoonest ei ole enam kauge unistus, vaid peagi saabuv reaalsus. Spordihoonet vajavad nii Nõmme põhikoolide kui ka gümnaasiumi õpilased, kuid mitte ainult – seda vajavad ka nõmmekad.