Erkki Bahovski.

FOTO: Sander Ilvest / Postimees

Karl Marxil oli eelmisel nädalal 200. sünniaastapäev. Sellega seoses puhkes Eestis taas vaidlus, kas Marxil oli mingi roll kommunistlike kuritegude sooritamisel või mitte. Kuid nagu toona, kui vaieldi kommunismi olemuse üle, hakati taas pihta valest otsast ehk küsimusest, kas Marxi tekstid olid kuidagi kaasahaaravad ja milline oli Marx mõtlejana. Ehkki tuleks – ja mitte ainult Marxi puhul – uurida, kuidas mingid tekstid saavad tegelikkuseks ja kellegi poliitiliseks agendaks.

Tellijale

Kontrafaktuaalne ajalugu on teaduslikust aspektist muidugi mõttetu, kuid et ajaleht ei ole akadeemiline väljaanne, siis nentigem kuivalt, et Marxi tekstid oleksid jäänud vaid kaante vahele, kui poleks olnud reaalseid ajaloolisi sündmusi. Näiteks Saksamaa ühendamist ja sellest tõukunud Esimest maailmasõda. Mõnes mõttes on Marxi tekstide realiseerija hoopis Saksa raudne kantsler Otto von Bismarck, kes ühendas 1871. aastal Saksamaa ja avas tee Esimesele maailmasõjale.