Lugeja kirjutab: Eesti võtku riigikaitses õppust Šveitsilt

Suurõppus Siil Saaremaal pühapäeval. Foto: Raili Nõgu

Eesti reservistid hoidku tulevikus sõja ajaks tarvilikku varustust kodus, leiab riigikaitseõpetaja Rene Rässa.

Leo Kunnas on juhtinud tähelepanu, et reservarmee varustamine ja relvastamine ohuolukorra tekkides on liiga kontsentreeritud ja aeglane. Sageli algavad sõjad suhteliselt ootamatult või väga väikese eelinfoga. Kas me suudame oma reservistidele väga napi aja jooksul kätte jagada ja teha seda võimalikult ohutult, on küsitav.

Reservväelaste mobiliseerimine on pingeline ja ajamahukas. Aga nende riietamine kriisiolukorras üle mõistuse ajamahukas. Kes on jäänud kõhnemaks, kes on läinud paksemaks jne. Sinna juurde veel ärevus nii formeerijate kui ka formeeritavate poolel, mis muudab niigi raske ülesande erakordselt keerukaks. Lisaks kulub praegu arvestatav ressurss ajateenistuse lõpetanu varustuse pesu, hoolduse, pakkimise, ladustamise jne peale. Lisanduvad vajalikud investeeringud ladude rajamiseks ja neid ladusid haldavate ja varustust hooldavate töötajate ülalpidamiseks.

Selle asemel võiks jätta keerulise protsessi vahele ja minna seda teed, et ajateenistuses käinule ja reservi arvatud kodanikule jäetakse kogu varustus lihtsalt kätte ja pannakse kohustus seda säilitada ja hooldada. Pean silmas nimelt peamist varustust, nagu välivorm, saapad, seljakotid jne.

Isikkoosseisu relvastamine ja moonaga varustamine on juba oluliselt kiirem tegevus. Seda saab teha ka käigult ja hajutatult juba väiksemate üksuste koosseisus. Kui elementaarne varustus on inimestel käes, saab rohkem keskenduda operatiivülesannete lahendamisele. Usun, et lõppude lõpuks ei saa kulu vahe olla väga suur, kuid mobiliseerimise kiiruses ja lihtsuses oleks võit lihtsalt üüratu.

Varustuse väärkasutuse ohte on võimalik minimeerida, selleks on vaja ainult pisut tahtmist. Samas pole see ka eriline probleem, pigem vastupidi, kui reservväelane võtab temale hoiule antud seljakoti ja rullmati ja läheb matkale – tingimusel, et ta hoiab varustuse laitmatus korras. Reservõppekogunemistel ka kontrollitakse varustuse olemasolu ja korrasolekut, vajadusel asendatakse suureks/väikseks jäänud elemente. Olgu see siis kasvõi tulevastele ajateenijatele lisamotivaatoriks, mis kaasneb ajateenistusega. Lisaks oleks see suurepärane kaitseväe visiitkaart kõrvaltvaatajale. Pealegi, me ei leiutaks ju miskit uut. Samasugune süsteem on  kasutusel näiteks Šveitsis.

Selline lähenemine aitaks kindlasti tugevdada sidet oma kodanikega. Võiksime rohkem usaldada oma riigi kodanikest riigikaitsjaid. Usun, et enamik oleks kätteantud varustusele hoolivad ja head peremehed.