:format(webp)/nginx/o/2018/03/12/7679875t1hf3e0.jpg)
Eile Haagis alanud rahvusvahelisel konverentsil arutatakse hiljuti jõustunud globaalse keemiarelva keelustamise lepingu elluviimist.
Postimees 1997. aastal: maailm ootab keemiarelva hävitamist (1)
/nginx/o/2022/03/07/14411686t1hca79.png)
6. mai 2018, 23:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
30. aprillil jõustunud keemiarelva keelustamise lepingule on alla kirjutanud 165 riiki, lepingu on seni ratifitseerinud 88 riiki.
Rahvusvaheline konventsioon keelustab keemiarelvastuse kasutamise, tootmise, hoidmise ja müümise. Samuti peavad riigid kümne aasta jooksul hävitama oma keemiarelva varud. Nii oleks 2007. aastal ehk 92 aastat peale keemiarelva esmakordset kasutamist maailm sellest täiesti vaba.
Konverentsist võtab osa 160 riiki ning selle avapäeval moodustasid lepinguosalised uue keemiarelvastuse keelustamise organisatsiooni (OPCW), milles on hääleõigus vaid neil riikidel, mis on lepingu ratifitseerinud.
Eilses avakõnes kutsus ÜRO peasekretär Kofi Annan kõiki riike, kes pole lepingut seni ratifitseerinud, seda kiiresti tegema, et muuta konventsioon «tõepoolest globaalseks».
Skeptikute sõnul võib juhul, kui sellised keemiarelva omavad riigid, nagu Venemaa, Iraak ja Liibüa, lepingut ei ratifitseeri, kogu konventsioon tühjaks paberilipakaks jääda.
Venemaa on lepingule alla kirjutanud, kuid pole seda ratifitseerinud. Enamik maailma varudest kuulubki Venemaale – tervelt 42 000 tonni.
7.05.1997