Tarmo Pikner: uuel poliitilisel jõul juba kaks ministrit valitsuses

Tarmo Pikner Foto: Erik Prozes

Kuigi Eesti 200 eestkõneleja Kristina Kallas ERRi otseusutluses sõnas, et uus jõud ei hakka kujundama poliitikute kasvulava, on neil õnnestunud tagaukse kaudu valitsusse sokutada juba ministrid Riina Sikkut ja Janek Mäggi, kirjutab kolumnist Tarmo Pikner.

Kui Sikkuti uutmoodi poliitikast teame vähe, siis Mäggi on oma säravate poliitmõtetega juba hulk aega rahvast hullutanud. Peale Kadrioru visiiti ja presidendiproualt sugemist saanuna, kuid siiski sobivaks osutunud Mäggi võrdles ministriks hakkamist (peaminister Ratase ettepanek) prügikasti väljaviimisega (Mäggi naise ettepanek). Ehk siis: olemasolevat valitsust tuleks Mäggi arvates hakata prügikasti viima. Igati tervitatav mõte.

Eesti inventuur

Eks Eesti 200 eesmärk olegi täna viljeldav poliitretoorika ajaloo prügikasti saata. Kuulu järgi on uue poliitika seltskond juba tükk aega koos käinud ja Eesti riigi inventuuri teinud. Tulemus – bilanss osutus negatiivseks (mitte ainult iibebilanss) ja öeldi: iga kinnine süsteem vajab muutuseks välist kindaheitmist. Niisiis, Eesti elu tuleb uueks luua ja uut sadat alustada puhtalt lehelt.

Raske on uue jõu eesmärkidele vastu vaielda, kuna kõik inimtegevuse ja eluvaldkonnad on kaetud – riigi haldus, riigi juhtimine, majandus, tervis, haridus, looduskeskkond. Samuti kirjutaksid kõik parlamendierakonnad ja ka parlamendita parteid alla Eesti 200 põhipostulaadile: meie majandus tuleb muuta targemaks, meie inimesed tervemaks ja õnnelikumaks, meie looduskeskkond puhtamaks ja elujõulisemaks.

Manifestiga tutvudes torkab silma selle üldsõnalisus ja laiapõhjalisus. Kui uutmoodi tegevuste ettepanekuteni pole veel jõutud ja sellest võib aru saada, siis laiapõhjalisusega on see lugu, et kõigile meeldimise sooviga võib kogu üritus laiali valguda. Märksõna – nutikus – on küll omal kohal, kuid seda jääb väheks. Üks vähegi uutmoodi lähenemisi on siiski välja toodud: konkreetsete reformide ministrite rakendamise idee.

Samas, manifestis on käsitletud vaid kaht numbrit ja see on ka teksti kõige nõrgem koht – seitsme aasta pärast on meil 45 000 tööealist inimest vähem, aastaks 2040 kahaneb Eesti elanike arv 125 000 võrra. Statistikaga on nii, et sellega saab lajatada, kuid saab ka populismi viljeleda. Kaldun arvama, et kellelgi pole õigust arvata, kuidas sünnitavad meie emad lapsi kahekümne aasta pärast ja kuidas kasvatavad neid tulevased isad. Samuti kuulub inimrände prognoosimine selgeltnägemise rubriiki, kuigi selle reguleerivaid hoobasid saab teatud ulatuses rakendada.

Kõigepealt tuleks alustada deplaneeringu seadusega.

Kristina Kallase ERRi usutluses jäi kõlama, et uue poliitika põhitegijad on eliidi hulgast ehk rohujuuretasandit on vähe tunda. Siit ka põhjus, miks üks oluline asi on manifesti tegijaile märkamata jäänud.

Enne kui rääkida riigi põhiteenustest ja majandusest, kus regulatsioonide rohkus tapab ettevõtluse, tuleks laskuda inimese tasandile ja vaadata, kuidas inimese elamist ja üleüldse olemist tapab teda ümbritsev regulatsioonide rägastik.

Võiks tuua arvukalt näiteid, kuidas kinnisvara (maa) omanik ei saa kasutada ja käsutada  omandit. Küll on see liiga lähedal merele või järvele, küll looduskaitsealale või kotkapesale või asub – oh, õudust küll – lausa rahvuspargis. Olen tulihingeline looduse kaitsja, kuid looduskaitsjad pole veel aru saanud, et parim looduse kaitsja on inimene ise selle looduse keskel. Kui inimest ei lubata oma mereäärsele maalapile, siis sajapealisi ei tea kellele kuuluvaid ürgveise karjasid lastakse randa müttama, selmet maaomanik võiks seal elada oma kitse, lamba ja hobusega.

Tean paljusid, keda regulatsioonide kadalipp on lõpuks ruineerinud ja kes ongi maalt lahkunud ja mitte ainult oma maalt, vaid üldse Eestimaalt.

Seega, uue poliitika rakendamist tuleb alustada inimelu planeerimise võimaldamisega. Ehituse ja planeerimise seadusandlus (ja sellega kaasnevad sajad regulatsioonid), mis takistab elu planeerimist, tuleb üksipulgi lahti võtta ja anda inimesele võimalus elada koos loodusega. Seejärel alles hakkame rääkima iibest ja rändest.

Siinkohal jõuan oma varasema seisukoha juurde, et keskkonnakaitse tuleb tuua välja poliitilisest tõmbetuulest ja bürokraatiamasinast ning anda see valdkond teaduste akadeemia kureerida.

Uus poliitika juba kaaperdati

Eesti 200 manifest on osutunud nii populaarseks, et enne artikli lõpetamist on see juba kaaperdatud. Seda jõudis teha Reformierakonna uus esinaine ja võimalik järgmine peaminister Kaja Kallas, kiites Eesti 200 manifesti heaks, ja kutsus selle tegijad oma paati.

Ehk tulekski kaks Kallast (Kaja ja Kristina) kokku panna ja saamegi kahe kaldaga uue poliitilise jõesängi.