Tallinna ühistransport. FOTO: Peeter Langovits / Postimees

Tasuta ühistransport on midagi, mille üle on nii Tallinna kui ka varsti ülejäänud Eesti elanikel põhjust uhkust tunda, kirjutab Tallinna esindaja Euroopa Liidus Allan Alaküla.

Tasuta ühistranspordi teema on Tallinnale ja samuti Eestile toonud maailmas tuntust täiesti võrreldavas mahus näiteks e-riigi suuremate hittidega. Aga nii, nagu paljud e-Eesti prohvetid, on ka tasuta ühistranspordi eestkõnelejad meediapildis edukamad siiski välismaal kui kodus.

Tallinna Ülikooli teadlase Tarmo Pikneri juhitud rahvusvaheline uurijate rühm on näiteks mullu tuvastanud (URMI, aprill 2017), et 2012 algusest kuni 2016 maikuuni käsitleti välismeedias Tallinna tasuta ühistransporti 56 korral (samal ajal Eesti meedias 96 korral). Kui Eesti meedias oli negatiivseid käsitlusi ligi kolm korda rohkem kui positiivseid (37/13), siis välismeedia oli samal teemal praktiliselt tasakaalus – tallinlaste tasuta sõidu positiivsed käsitlused ületasid siiski kergelt negatiivset vaadet (suhtega 20/15).

Pärast mõnegi Eesti maakonna üleminekut tasuta ühistranspordile pole aga kahtlust, et maailm hakkab peagi rääkima esimesest tasuta ühistranspordi riigist. Küllap just nii nagu Risto Berendson 2. mai Postimehe lehes hoiatab, see lähebki: «Kui naabervallas saab tasuta bussiga sõita, siis miks koduvallas ei saa? Nii hakkavad küsima ilmselt mõnedki. Et küsija hääl kõlab alati tüütult ja valjult, võtabki maksumaksja taskust tulev tasuta bussisõit ajapikku võimust suurel osal Eestimaast.»

Berendsoni jaoks, tundub, on tegu saabuva katastroofiga. Kas või maailma esimese tasuta ühistranspordi pealinna Tallinna näitel võib aga ennustada, et ka esimese tasuta ühistranspordi riigi elanikud on selle arenguga väga rahul ja tagasipöördumise üle tasulise ühistranspordi aegadesse ei taha peagi keegi arutada.

Tallinn näitas teed

Meenutan, et Tallinn ei leiutanud tasuta ühistransporti ise, vaid rakendas teiste maade kogemust. Meile olid olulised kontaktid Hasseltiga Belgias, Aubagne'iga Prantsusmaal ja Chengduga Hiinas. Niisamuti on aga Tallinn oma kogemusega innustanud tasuta ühistranspordi debatte teistes linnades.

Prantsusmaal on just Tallinna tuules tasuta ühistransport tehtud mullu Niortis (170 000 elanikku) ja on tänavu rakendamisel Dunkerque'is (200 000 elanikuga linnapiirkonnas). Pariisi linnapea Anne Hidalgo on avanud debati Prantsusmaa pealinna ja seda ümbritseva regiooni tasuta ühistranspordi üle, jällegi nimetades eeskujuna Tallinna.

Poolas on tasuta ühistranspordi peamine eeskuju taas Tallinn. Seni on seda alaliselt rakendatud küll ainult alla 100 000 elanikuga linnades nagu Żory, Lubin ja Ząbki. Lühemaid tasuta sõidu perioode on aga juba katsetanud ka Varssavi ja Kraków.

Saksamaal on tänavu föderaalvalitsuse tasemel välja pakutud tasuta ühistranspordi katsetamine viies linnas – teiste seas endises Lääne-Saksa pealinnas Bonnis ning aasta enne Tallinna Euroopa Kultuuripealinna tiitlit kandnud Essenis. Tüüringi liidumaa pealinnas Erfurtis ja mujalgi idapoolsetes liidumaades ollakse aga solvunud, miks tasuta sõitu seal ei katsetata.

Praegu kestab Walesis maabussiliinide tasuta sõidu katseprojekt, kus TrawsCymru bussid on nädalavahetustel kõigile tasuta. Tasuta ühistranspordi idee tõmbejõudu näitab ka Tema Majesteedi leiboristist opositsiooni juhi Jeremy Corbyni hiljutine lubadus teha tasuta sõit kõigile kuni 25-aastastele brittidele avalikus omandis olevates bussifirmades terves Ühendkuningriigis.

Tallinna eeskujule viidates on tasuta ühistranspordi debatid puhkenud viimastel aastatel Rumeenia pealinnas Bukarestis ja Slovakkia pealinna Bratislava regioonis. Meile lähematest pealinnadest on tasuta ühistranspordi kampaanialipu just praegu tõstnud Vilniuse ekslinnapea Arturas Zuokas – suures osas viidates Tallinna eeskujule.

Eeskuju nüüd Eesti

Enne Tallinna üleminekut tasuta ühistranspordile ennustati Eesti meedias valdavalt, et kogu ühistranspordi süsteem kukub kokku kui mitte kohe, siis hiljemalt mõne kuuga. 10. mail tähistame aga Kultuurikatlas esindusliku rahvusvahelise konverentsiga juba viie aasta möödumist tasuta ühistranspordi algusest Tallinnas. Räägitakse nii tasuta ühistranspordi reaalsusest kui ka selle unistustest nii meil kui mujal maailmas. Lisaks arutatakse Eesti maabusside üleminekut tasuta sõidule.

Ma ei taha küll kedagi hirmutada, aga ma usun, et järgmise viie aasta pärast Eesti riigi korraldataval tasuta ühistranspordi konverentsil pole Maarjamaa enam sugugi ainus, kes oma maa ja rahva õnneks tasuta sõitu rakendanud on. Esimeseks jääme aga alatiseks.