Eakas naine söömas heategevusüritusel Stavropolis.

FOTO: SCANPIX

Millest räägiti Venemaa meedias eelmisel kuul, kirjutab arvamusportaali kolumnist Andrei Kuzitškin.

Aprillis arutati Venemaa ajakirjanduses agaralt järgmisi teemasid: suhtlusprogrammi Telegram blokkimine, Salisbury mürgitamisjuhtum, rahutused Armeenias, Põhja- ja Lõuna-Korea juhtide kohtumine, valmistumine Vladimir Putini presidendiametisse pühitsemiseks, Venemaa uue valitsuse koosseisu ennustamine, valmistumine Aleksei Navalnõi aktsiooniks Moskvas 5. mail, föderaalse julgeolekuteenistuse (FSB) võitlus terroristidega ning Tšornobõli tuumaelektrijaama avarii järjekordne aastapäev. Ainult Yana Toomi võitlusest Brüsselis mittekodanike õiguste eest ei leidunud Venemaa ajakirjanduses isegi mitte üht sõna.

Süüria kui viimsepäeva kuulutus

Süüria teema on Venemaa ajakirjanduses jätkuvalt aktuaalne. Paljud Venemaa eksperdid ja ajakirjanikud peavad sõjalist konflikti Süürias Kolmanda maailmasõja sissejuhatuseks. Oma osa on selles kõiges ka Eestil. Venemaa Liberaaldemokraatliku Partei juht ja Venemaa presidendivalimistel kaotusvalu kandnud Vladimir Žirinovski näeb seda nii:

«Pealetung Venemaale käib igal rindel: otse enne Süüria sündmusi toodi Baltikumi NATO jõudude lisakontingent. Nad on meie piirile aina lähemal, NATO toetab rõõmuga Balti riikide püüdlusi kindlustada ennast väljamõeldud Venemaa-ohu eest, sest see annab alliansile võimaluse tugevdada grupeeringut meie riigi piiril. Aga Baltikum rõõmustab asjata: Balti riigid satuvad suure riski tsooni. See viga on ohtlik nii Saksamaale kui ka kogu Euroopale, sest võib alata sõda. Kujutage ise ette: mingi sõdur Eestis vajutab eksikombel valele nupule, sõda aga lööb lõõmama kogu Euroopas.»

Mullu kevadel Paldiski sadamasse jõudnud ja sealt edasi Tapale liikunud Briti eelpaigutatud pataljoni tehnika.

FOTO: Tairo Lutter

Sõjaks valmistumise teemat jätkab Venemaa kaitseministeeriumi ajaleht Krasnaja Zvezda. Väljaande ühes viimastest numbritest anti teada, et Venemaa õhu-kosmosevägi sooritas nädala jooksul 10 väljalendu, et tuvastada ja jälgida välismaiseid lennukeid, mis käivad Venemaa piiril luurel.

Ajaleht kõneles samuti ettevalmistustest võidupüha paraadiks 9. mail Punasel väljakul ja käis välja lubaduse, et sel päeval näidatakse esimest korda uusimat sõjatehnikat. Näiteks tankitoetus-lahingumasinat Terminator, mis on varustatud ülehelikiirusega juhitavate tankitõrjerakettidega Ataka.

Kommentaar: iseenesest andis Žirinovski väärt nõu: Eesti ja NATO koostöö peab veelgi tugevnema ning sõjaväelaste oskuste tase kasvama, et ei juhtuks seda, et keegi kuskil kogemata mõne raketi välja tulistab.

Mis puudutab aga võidupüha paraadi Moskvas, siis sinna tuleks kindlasti kohale kutsuda ka Arnold Schwarzenegger, et filmist tuntud Terminaator saaks omanimelise masinaga mööda Punast väljakut sõita. Kui muidugi ka see masin poole tee peal seisma ei jää, nagu juhtus supertanki Armataga.

Kui sõber on hullem vaenlasest

Venemaa ajakirjanduses võis leida ohtralt pealkirju Kasahstani teemal: «Kasahstani tulevad USA sõjaväebaasid»; «Ameeriklased saavad ligipääsu Kasahstani Kaspia sadamatele»; «Aktau sadamast saab Pentagoni baas». Kogu selle hüsteeria taga seisab mitu sündmust.

Esiteks kirjutas Kasahstani president Nursultan Nazarbajev alla seadusele, millega kasahhi keel viiakse slaavi tähestikult üle ladina tähestikule.

Seejärel võimaldas Kasahstan USA ja veel mitme lääneriigi kodanikele viisavabaduse, mis tekitas tõsist pahameelt Venemaa välisministris Sergei Lavrovis.

Ning viimaks jäi Kasahstani esindaja ÜRO Julgeolekunõukogus erapooletuks otsuseprojekti hääletamisel, mille Venemaa oli esitanud keemiarelva kasutamise teemal Süürias. Vladimir Solovjovi saates telekanalil Rossija tituleeriti see Kasahstani samm reetmiseks ja pussihoobiks selga.

Kommentaar: võib arvata, et lääne sanktsioonide kestmisel Venemaa ettevõtete, poliitikute ja oligarhide suhtes mitte ainult ei tõmbu kokku Venemaa eelarve, vaid kahaneb ka Venemaa sõprade arv. Raha on tänapäeval tunduvalt tõhusam relv kui tankid ja raketid.

Suitsu tegev noormees möödumas Moskvas valuutavahetuspunkti kursitabloost.

FOTO: Scanpix

Sanktsioonimasohhism

Infoagentuur RBK andis teada, et riigiettevõte Rostec nõuab sanktsioonide tühistamist, mille kehtestas neile Euroopa pärast skandaali ootamatult Krimmi jõudnud Siemensi turbiinidega.

Juristid toetuvad õigusele, mida kasutatakse okupeeritud territooriumide suhtes: see tähendab, et üritavad saada tulu isegi süüdistusest, et Venemaa on Krimmi okupeerinud.

Venemaa kinnitab loomulikult, et Krimmi liidendamine 2014. aastal oli igati seaduslik. Aga kuna maailma üldsus seda ei tunnista, siis teatavad Venemaa riigiettevõtte esindajad nüüd, et turbiinide saatmine Krimmi oli humanitaarabi «okupeeritud territooriumi» elanikele.

Telekanal Tsargrad arendas sanktsioonide teemat ja tsiteeris selle juures president Putini esinemist kohtumisel seaduseandjate nõukoguga.

Presidendi sõnul taotlevad kodumaised põllumajandustootjad, et riik ei tühistaks lääneriikide suhtes kehtestatud toiduainete embargot, sest see aitab neil areneda. Putin tänas Venemaa kodanikke selle eest, et nad võtsid «mõistmisega» vastu lääne suhtes kehtestatud vastusanktsioonid.

Vladimir Putin toidupoes Moskvas.

FOTO: Scanpix

Samal ajal mõistavad Venemaa patriootlikud ajakirjanikud raevukalt hukka neid, kes kutsuvad vastusanktsioone tühistama ja uusi mitte kehtestama.

«Lasta pea longu, veel parem juba täiesti põlvili. Just niimoodi kutsub Ameerika sanktsioonidele vastama strateegiliste plaanide keskuse juht Aleksei Kudrin. Ta on läänes, nagu öeldakse, läbi ja lõhki oma mees, mispärast ei taotlegi mitte oma kodumaa, vaid ookeanitaguste seltsimeeste huvide täitumist.» Nii hindas ajakirjanik Maria Ivatkina meest, keda ei nimetata mitte ainult USA semuks, vaid ka Putini parimaks sõbraks.

Kommentaar: vene rahvast on alati iseloomustanud pikk kannatus. Kõige põhjal tundub, et Putini võim on suutnud teha vene rahvast ka kollektiivse masohhisti, kes on valmis kannatama toidunappuse käes ja selle juures tundma rahulolu, et nii makstakse ameeriklastele kätte.

Vene keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane


Andrei Kuzitškin on endine Venemaa riigiametnik, kellele on Eestis antud poliitiline varjupaik. Ta töötas kümme aastat Tomski oblasti valitsuses kommunikatsioonijuhina ning hiljem kuus aastat kultuuriameti juhatajana. Tal on magistrikraad bioloogias ja rahvusvahelistes suhetes. Praegu töötab ta vene keele õpetajana.