Metsameeste vanasõna ütleb, et metsa kasvatatakse kirvega, kirjutab Läänemaa Metsaühistu metsakasutuse spetsialist Allar Luik.
Metsakasutuse spetsialist Allar Luik: Eestis raiutakse liiga vähe metsa (62)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajal, mil mõned erakonnad lubavad metsa kaitsmise eesmärgil raiemahte oluliselt piirama hakata, võib tunduda kummalisena väide, et me peaksime tegelikult rohkem raiuma.
Jätkusuutliku metsanduse arendamiseks on oluline, et meil oleks eri vanuses metsa võrdselt. Viimaste aastakümnete majandusmetsade alaraie tõttu on meil tekkinud liiga palju küpset metsa. Normaalse olukorra taastamiseks peaksime raiuma hetkel 20 miljonit tihumeetrit aastas. Viimastel aastatel on raiemaht olnud sellest pea poole väiksem, jäädes umbes 11 miljoni tihumeetri juurde.
Suurem raiemaht ei tähenda looduskaitsest loobumist. Eesti looduskaitsealustes metsades, kus raie on keelatud, on loodusväärtused hästi kaitstud. Hiljutisel metsanduse visioonikonverentsil tõdes isegi Eestimaa Looduse Fondi esindaja, et meil ei ole Euroopas enam terviklikke eeskujusid, kellelt looduskaitse mudeleid üle võtta, sest meil on loodus juba nii hästi kaitstud. Me oleme oma metsade kaitsmise poolest niigi Euroopa parimad.*
Palju küpset metsa
Metsade kadumisest hakati rääkima juba 14.–15. sajandil. Siis märgati, et kuna rajati palju põlde ja majad olid põldude keskel, tuli tarbepuidu järel käia kaugemal. 18. sajandi lõpuks olid esimesed tööstused ja viinavabrikud teinud enda paiknemisalade ümber juba suuri lageraieid. Samal ajal asusid ametisse ka esimesed metsade majandamisega seotud ametnikud – förster'id. Sellest ajast alates tugineb Eesti metsandus teaduslikul metsakorraldusel, mille eesmärk on tulevikumetsade hea kvaliteedi tagamine.
Täna oleme ajaloosündmuste tõttu jõudnud olukorda, kus meie majandusmetsades on liiga palju küpseid ja liiga vähe noori metsi. Küpsete metsade suur osakaal tähendab seda, et paljud metsaalad on jõudnud vanusesse, kus neid peaks või oleks juba pidanud raiuma. Praeguses aeglases raietempos selliste metsade hulk aina suureneb.
Mets ei ole pank, kuhu saab lõputult raha juurde panna. Alates teatud vanusest hakkab metsas puidu maht vähenema, sest seal kasvavad puud mädanevad, surevad ja kukuvad pikali. Kogu mets korraga ümber ei kuku, aga oma majanduslikku väärtust kaotab vana mets kiiresti. Sellisest metsast ei saa toota enam väärtuslikku palki, vaid suurem osa materjalist võetakse kasutusse kas paberi tootmiseks või kütteks.
Puutun oma töös tihti kokku 70–80-aastaste haavikutega. Sellises vanuses haavad on veel püsti, kuid enamik on juba seest tugevalt mädanenud ja sellest puust saab toota parimal juhul paberi toorainet või halvemal juhul ainult soojusenergiat. Kui selline 80-aastane mets oleks õigel ajal 40-aastasena raiutud, saanuks sealt juba esimese raiega väärtuslikumat haavapalki ning tänaseks päevaks oleks sama ala peal kasvanud juba uus raieküps haavik. Metsaomanik teenib 40-aastase terve haaviku raiest rohkem kui 80-aastase mädanenud puistu raiest.
Vaadatakse tulevikku
Selleks, et Eesti oleks metsariik ka tulevikus, peab meil olema võrdselt nii noort, keskealist kui ka vana metsa. Kahjuks on meil majandusmetsades vähese raie tõttu noore metsa hulk väga väikeseks jäänud. Veel on meil võimalik seda probleemi leevendada, kui suudaksime lähiaastatel raiemahtu oluliselt tõsta.
Eesti metsades töötavad inimesed näevad Eestit metsariigina ka sadade aastate pärast. Riigimetsa Majandamise Keskus on teinud kalkulatsioone, kuidas meie tänased otsused mõjutavad metsatagavara 400 aasta pärast. Me teame, milliseid metsatöid on vaja teha täna, et meil oleks parimad metsad ka kauges tulevikus. Metsameeste vanasõna ütleb, et metsa kasvatatakse kirvega. Metsandusküsimustes ei pea kartma mitte kirvega metsameest vaid populisti, kes pole kirve kasutamist õppinud.
*Kell 14.48 lisatud toimetaja märkus. Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimehe Tarmo Tüüri täpne tsitaat metsanduse visioonikonverentsil: «Säästvas metsanduses mustereeskuju ei ole, kui tervikuna võtta. Paljudest riikidest oleks meil midagi üle võtta. Usun, et eestlased on piisavalt nutikad ja targad, et ise panna endale kõige parem ja sobivam pusle kokku.»