Reservõppekogunemise lõpuharjutus Ämari lennubaasis.

FOTO: Kaitseväe peastaap/n-srs Juhan Soone.

Õigusriik, millena me Eestit näha soovime, ei tähenda ainult toimivaid seadusi, vaid ka püsivat väärtuste süsteemi. Just nimelt väärtused tagavad meile üksikisiku tasandil turvalisuse ja riigile julgeoleku, kodanike õiguste kaitse ja nii edasi. Ajateenistusel põhinev reservvägi on üks neid asju, milles ühiskond on kokku leppinud – mitte punkt-punktilt seadusest kohustusi lugedes, vaid ennekõike tunnustades seda kui sotsiaalset ja kultuurilist normi.

Kui ettevõtte töötaja kutsutakse reservõppekogunemisele, siis ei peaks olema enesestmõistetav mitte ainult see, et töötajale tõepoolest see aeg oma riigi teenimiseks leitakse, vaid antakse ka omapoolne panus palka säilitades. Lausa uskumatuna tundub, et sellist toetavat suhtumist ei esinda niisugune ettevõte nagu Eesti Energia.

Õieti tõlgendab ettevõte seda justkui motivatsioonipaketti, võimaldades täispalka neile töötajaile, kes ametiühingusse ei kuulu. Ehk siis mitte ainult suhtumine teatud ühiskondlikesse väärtustesse, vaid ka piinlik segregatsioon töötajate seas. Võimalik, et nii rikub ettevõte ka otseselt seadust – jäägu see juristide pärusmaaks –, kuid põhimõtete jalge alla tallamine on hullem.

Esiteks on Eesti Energia suur riigifirma, mis peaks oma hoiakutega igal juhul erasektorile eeskujuks olema. Teiseks on Eesti Energia tegevusala tõttu strateegiliselt ülioluline ettevõte riigi julgeolekut silmas pidades. Kolmandaks on Eesti Energia oma kuvandit luues rääkinud innovatsiooni kõrval alati ühiskondlikust vastutustundest, toetades näiteks mitmeid hariduslikke ja tervishoiualaseid tegevusi. Ühe käega luues ei tohiks teisega loodut lammutada.

Puhtalt majanduslikult pole töötajate õppuste ajaks ära lubamine ja töötasu kompenseerimine kindlasti kerge. See toob kaasa lisakoormuse ja ümberkorraldused. Sama töö peab saama tehtud vähema arvu inimestega, tuleb leida asendajaid ja teised peavad rohkem pingutama. Kuid nii nagu reservist täidab lühiajaliselt töölt eemal viibides oma kohuseid riigi ees, nii annavad tema kolleegid ja tööandja seda toetades oma panuse riigikaitsesse. Just selles väljendubki meie kaitsevõime ja (sise)julgeoleku sisuline tuum.

Ent esmajoones muudab suhtumine töötajasse otseselt ettevõtet ennast. Väärtustel põhinev organisatsioon on tugevam, paraneb ettevõtte maine tööandjana ja kindla partnerina teistele ettevõtetele. Kaitsevägi on oma avalikus kommunikatsioonis alati esile tõstnud firmad, kus töötajate osalemist reservõppekogunemistel nii moraalselt kui materiaalselt toetatakse. Vaid koos pingutades saame tugevama ja sidusama Eesti.