:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/04/27/7812491t1h038d.jpg)
Kas Eestile nüüd tõesti rahvuslooma vaja oli, võib ju lõputult vaielda, kuid tuleb tunnistada, et langetatud valik on igati väärikas.
Austatud ja kardetud rahvusloom (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peaaegu kõiki Eesti loodusmaastikke valitsev võsavillem on intelligentne ja sotsiaalne, ent ka halastamatu ja hirmuäratav olend, kes hindab ja kaitseb oma territooriumi ning hoiab ohjes ka metsi näksima kippuvate põtrade, kitsede ja teiste taimtoiduliste loomade asurkondi. Kes kunagi on hunti oma silmaga näinud, teab, et tema hallis läbitungivas pilgus on midagi austust äratavat, samamoodi ka tema üle metsade ja rabade kaugele kaikuvas ulus. Kas ja mis seoseid võiks tõmmata vastse rahvuslooma ja eesti rahvuse vahele, jäägu igaühe enda otsustada. Küll aga tasub seoste loomisel ette vaadata, et libahunte päris soe pähe ei võtaks.