Peeter Langovitsi tagasivaade: Minoxi isa Tallinnas (1)

Peeter Langovits
, fotograaf
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eesti kõigi aegade ühe väljapaistvaima patendi autor, miniatuurse fotokaamera Minox leiutaja Walter Zapp, kes on maailma fotograafia ajalukku jäädvustunud kõrvuti Ernst Leitzi ja Carl Zeissiga, külastas oma 95. sünnipäeva eel esimest korda pärast sõda Eestit ja Lätit. Just siin sündis ja toodeti möödunud sajandi tehnoloogia tippsaavutuseks peetud minifotoaparaati.

Baltisakslane Walter Zapp sündis Riias 4. septembril 1905. Aastatel 1921–1936 elas ta perega Tallinnas Nõmmel. Elukutselist fotograafi temast ei saanud, kuid tänu suurele huvile fotokaamerate, optika ja peenmehaanika vastu oli ta nutikas konstruktor. 1935. aastaks sai paberile maailma esimese miniatuurse fotokaamera kavand. 1936. aastal valmis geniaalse minikaamera prototüüp ja samal aastal sõlmiti lepingud selle tootmiseks.

Maailma esimene tilluke kaamera oli meie leiutaja tippleiutis, kuid kuna Eestis polnud tehnilisi võimalusi selle tootmiseks, hakati kaamerat tootma Riia tehases VEF ja neid valmistati aastatel 1938–1942. Sõja ajal sai see populaarseks kui spioonikaamera. Minoxi kaamera tootmine jätkus sõjajärgsel ajal Saksamaal.

Pärast sõda asus Zapp elama Šveitsi Baseli lähedale.

15. juunil 2000 oli leiutaja Tallinnas. Zapp käis patendiametis, kust sai dokumentide koopiad ja teenetemärgi, mis antakse kõige auväärsematele patenditöötajatele. Leiutaja jõudis käia Pirital ja majas Nõmmel Valdeku tänaval, kus ta aastatel 1934–1936 Minoxi konstrueeris.

Tema päevaplaanis oli tähtsal kohal Tallinna linnamuuseumis fotomuuseumi külastamine, kus ta tutvus fotograafia ajalugu kajastava ekspositsiooniga, milles seisis aukohal miniatuursele kaamerale Minox pühendatud klaasvitriin. Zapp näitas võttegrupile Minoxi prototüüpi ja VEFi tehases toodetud minikaamerat. Zapp rääkis soravat eesti keelt. Väljapandud rariteetse kaamera võttis leiutaja kätte, uuris seda pikalt ning selgitas kohalolnutele, kuidas see töötas. Palusin tal korraks ka pildistamist matkida. Tilluke kaamera (mõõtmetega 75 x 25 x 15 mm) kasutas perforeerimata filmi ja minikassetti, kuhu mahtus filmi niipalju, et sai 6,5 x 9 mm kaadri mõõduga teha kuni 100 võtet. Kaameralt lugesin «Made in Latvia». Lisaks fotokaamerale konstrueeris Zapp ka erilise filmiilmutuspaagi ja miniatuurse suurendusaparaadi.

Tänutäheks selle eest, et Zapp oli Eesti oma leiutisega maailmas kuulsaks teinud, andis president Lennart Meri talle 20. mail 2001 Zürichis üle Maarjamaa Risti IV klassi ordeni. Walter Zapp suri 17. juulil 2003 97-aastaselt Šveitsis.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles