Ene Pajula veste: mammi usub, et kiitmiseks leiab alati mõne ettekäände

Ene Pajula
, ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Käepigistus räägib inimesest palju.
Käepigistus räägib inimesest palju. Foto: SCANPIX

Aeg-ajalt tekib mammil vastupandamatu ja täiesti ebaterve vajadus kedagi kiita, tunnustada või tänada.

Mammi on sellest vist juba kirjutanud, et kord, ühel hommikusel üritusel, ütles ta «Aktuaalse kaamera» Läänemaa korrespondendile Juhan Hepnerile, et too teeb head tööd. Keegi vanaproua põrnitses kõrvalt ja ütles, et nii vara hommikul (kell oli umbes kümme) ja keegi juba kiidab!

Mammi arvas, et ta tögab niisama, aga proua lükkas lõua ette ja lahkus turtsudes. Nojah, mõtles mammi, olukorras, kus iga elujuhtumit püütakse täpselt seadustesse kirjutada, võiks ju sätestada sellegi, mis kellast alates on sünnis ligimest kiita.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles