/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2018/04/22/7803697t1h1a07.png)
«Times» toob 20. aprillil järgmise kirjutuse pealkirjade all: «Vene abi Balti riikidele» ja «Litvinovi järelpärimised».
Postimees 1939. aastal: «Times» Vene abist Balti riikidele (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Litvinov püüdis viimaseil nädalail teada saada Balti riikide väliministreilt, kas Balti riigid nõustuvad aktiivse abistamisega Nõukogude Liidu poolt juhul kui ähvardatakse nende iseseisvust ja missuguse kuju see abi peaks võtma.
On teada, et Eesti ja Läti algusest peale tegid selgeks, et nad üksi on võimelised otsustama, kas neid ähvardab hädaoht ja et võõra abi palumise küsimus jääb ainult nende otsustada.
Eesti välisminister Selter vastates järelpärimisele parlamendis teatas, et Eesti ja Läti on vahetanud mõtteid Nõukogude valitsusega selles küsimuses ja Balti riikide neutraalsuse säilitamise kohta sõja korral.
Välisminister Selter teatas, et läbirääkimised on toimunud vastatsikuse usalduse õhkkonnas. Ta lisas, et Eesti ja Nõukogude Liidu vahelised suhted on määritletud 1920. aastal sõlmitud rahulepinguga ja hilisema mittekallaletungi-lepinguga. Eesti jääb, nagu juba teatatud, sõja korral neutraalseks ja on otsustanud võidelda neutraalsuse säilitamise eest, kui seda ohustatakse.
Välisminister Selter ei andnud seletusi missugusele kokkuleppele on jõutud Nõukogude Venega. Informeeritud ringkonnis arvatakse, et kallaletung Eestile ei pahandaks mitte üksi Nõukogude Venet, vaid ka Poolat, kelle pikaajalist sõprust Eestiga rõhutatakse sooja vastuvõtuga, mille osaliseks sai kindral Laidoner oma Poola-külaskäigul.»
23.04.1939