Riina Kabi: miks ei saa Eesti Punast Risti muuta projektipõhiseks?

Punane Rist kogub annetusi põlengus kannatanute heaks. Foto: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Eesti on alati pidanud tähtsaks elanike turvalisust. Enamik maailma riikidest on jõudnud äratundmisele, et turvalisuse tagamiseks on vaja veel midagi peale relvade ja kaitsejõudude.

Tuleb hoolitseda haavatute eest, ühendada sõjas üksteist silmist kaotanud pereliikmeid, tegelda laste, orbude, vanurite ja invaliididega. 1864. aastal sõlmitud esimese Genfi konventsiooniga pandi nii alus humanitaarõigusele ja Punase Risti liikumisele.

Järgmisel aastal tähistab Eesti Punane Rist (EPR) oma 100. aastapäeva. Loodud Vabadussõja raskete lahingute ajal Genfi konventsioonide aluspõhimõtteid järgides ning elanikkonna turvalisuse eesmärgil, on EPR üks suuremaid ja pikaealisemaid organisatsioone Eesti Vabariigis, mis on pidevalt seisnud hea toimetulekuraskustes täiskasvanute ning enimhaavatavate laste heaolu eest, samuti elanikkonna ettevalmistamisel loodusõnnetusteks ja katastroofideks. EPRi vabatahtlikud on osa võtnud arvukatest Rahvusvahelise Punase Risti korraldatud aktsioonidest välisriikides.