Estonian Airi katastroofist poliitikud vaevalt midagi õpivad, sest väga vähe leidub inimesi, kes suudavad õppust võtta võõrastest vigadest. Ka omaenda vigadest pole võimelised õppima kaugeltki mitte kõik. Positiivsena võib välja tuua aga selle, et Estonian Airi lõpp ei toonud kaasa Tallinna lennuühenduse halvenemist muu maailmaga. Vastupidi sellele, millega hirmutasid mõne aasta eest toona võimul olnud poliitikud. Asjad on liikunud hoopis ülesmäge. Sel suvel saab Tallinna lennujaamast lennata 41 sihtkohta. See on üldse suurim otsesihtkohtade arv läbi aegade. Muidugi on nende hulgas ka hooajalisi lende, ent Tallinna ühendus teiste Euroopa linnade, nagu näiteks Londoniga, on vaieldamatult paranenud.
Tõsi, Riia lennujaama tasemeni, kus otselennusihtkohti on enam kui kaks korda rohkem ja mille kaudu liigub üldse pool kõigist Baltimaade lennureisijatest, on Tallinna lennujaamal veel väga pikk tee minna. Kuid asi seegi. Kindlasti mõjub lennuühenduse paranemine positiivselt reisijate rahakotile. Teatavasti kujuneb hind pakkumise ja nõudluse suhtena ning kui pakkumist on rohkem, siis on loomulikult ka piletid odavamad.
Muidugi on need positiivsed arengud, kuid maailma lennunduses toimuvad muutused ei jäta puudutamata ka Tallinna lennujaamast toimuvaid otsereise. Möödunud aastal kasvas lennukikütuse hind oluliselt ja ehkki kütusehind ei moodusta täit vedude hinda, on sellel väga suur tähtsus. Kui see tendents jätkub, siis avaldab see mõju ka lennuteenuste hindadele, mis olenevad veel tervest hulgast faktoritest. See võib tulevikus näiteks viia tšarterlendude arvu kasvamiseni, mis on a priori odavamad. Seni aga võib Tallinna lennujaama käekäigu üle rõõmu tunda, sest püsitakse vee peal.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2018/04/06/7755807t1h278d.jpg)