/nginx/o/2015/10/23/4624947t1h05c1.jpg)
Rail Balticu kriitikute ja pooldajate väidete põhjendatus ning falsifitseeritavus peab olema tasakaalus, kirjutab humanitaarteaduste magister arheoloogias Alo Ervin.
Alo Ervini avalik kiri professor Erik Terkile: tasakaalustatud arutelu Rail Balticu ümber saab põhineda avaldatud uurimustel (35)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Austatud professor Erik Terk!
Kirjutan Teile kui tuleviku-uuringute professorile arheoloogina – seega aastatuhandete tagant aastatuhandete taha, lootes siiski kokku viia need kaks toru, millest selle nädala «Suud puhtaks» saates kõnelesite.
Tänuväärselt on Postimees Teie sõnavõttu juba refereerinud, ent tsiteerin Teid lugejatele ka ise: «Me peaks siia diskussiooni tooma ühe nagu elemendi sisse veel. Aga tegelikult on ikka olemas ka selline fenomen nagu korralik ekspertiis.»
Täiesti nõus – vajame korralikku ekspertiisi! Suurepärane on, et olete koos Jüri Sakkeuse ja Aado Keskpaigaga koostanud uurimuse «Freight Flow Forecasting from Arctic Sea Route and Adriatic Route to Rail Baltica Railway Line», millele korduvalt viidatakse uuringufirma EY koostatud Rail Balticu tasuvusanalüüsis (viited 99, 100, 102, 107, 108).
Paraku ei ole Rail Balticu suhtes kriitilistel kodanikel, sealhulgas teadlastel, seni õnnestunud nimetet uurimust lugeda, ja seda vaatamata korduvatele ametlikele ning avalikele palvetele too uurimus avaldada. Nõudsin tolle uuringu viivitamatut avaldamist ka ERRi arvamusküljele lahkeks avaldamiseks saadetud lugejakirjas, mis juhtumisi publitseeriti just kolmapäeval kell 13:53 ehk loetud tunnid enne «Suud puhtaks» saate algust.
Ütlesite sealsamas telesaates suurprojektide kohta, et tegu on keeruliste probleemidega, kus on «päris palju tegureid, nad peavad olema omavahel tasakaalus». Nõustun selle väitega täielikult, ent lisan, et tasakaalus peab olema ka Rail Balticu kriitikute ja pooldajate väidete põhjendatus ning falsifitseeritavus.
Me ei saa ju ometi ses kogu Eestit puudutavas arutelus lähtuda Reformierakonna uue esimehe Kaja Kallase väärast arusaamast või täiesti ebaõnnestunud sõnastusest, et faktid on kokkuleppelised.
Nimelt ütles Euroopa Parlamendi saadik Kallas 13. aprillil Vikerraadios Arp Müllerile: «Ma olen lugenud kogu seda siis materjali, mis puudutab metsade majandamist, mis puudutab ka seda uut tehast. Siis tegelikult seal ei ole pooled isegi faktides kokku leppinud.»
16. aprillil Postimehes ilmunud intervjuus Joosep Värgile sõnas ta: «Metsa osas pole isegi faktides kokku lepitud. Juurdekasvu ja raiemahtude puhul räägivad ühed ühest ja teised teisest asjast. Kui lepiksime faktides kokku, saaksime hakata probleeme lahendama.»
Faktid nimelt ei ole kokkuleppelised nagu Teie, lugupeetud professor, erudeeritud teadlasena kahtlemata ammu enne mind teate, küll aga tuleb meil – nii kavandatava Rail Balticu pooldajatel kui ka kriitikutel – jõuda selgusele, mis on fakt ja mis ei ole fakt. Ei või jätta lisamata, et seda selgust püüdsid kriitikud taotleda ka Postimehes 10. aprillil ilmunud 400 kirjaga, millega liitusin.
Nagu eelnevastki nähtub, ei ole faktide osas selguse saamine kaugeltki esmakordne probleem ega puuduta ainult Rail Balticut. Näiteks on Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia juhtivteadur Asko Lõhmus keskkonnaministeeriumi kasutatava metsainfo paikapidavuse kontrollimiseks tehtud uuringu kohta öelnud: «Me tegime oma uuringu, kuna ei paistnud olevat väljapääsu sellest infoummikust. See jant tuleb ära lõpetada, peab selgeks saama, mis on tõeline argument ja mis ei ole.» («Looduskaitsebioloog lükkab ümber riikliku metsastatistika väited», ERR Novaator, 25.10.2017)
Rail Balticu puhul on vabatahtlike ekspertide Priit Humala, Karli Lamboti, Illimar Pauli ja Raul Vibo kontrolluuring «Major mistakes in Rail Baltica Cost-Benefit Analysis made by Ernst & Young Baltic. Includes replies from all parties and the European Commission. MTÜ ARB. January 2018», mille nad koostasid uuringufirma EY tehtud Rail Balticu tasuvusanalüüsi kohta, kõigile avalikult ja tasuta kättesaadav keskkonnaorganisatsiooni Avalikult Rail Balticust kodulehel.
Loodan, et ka Teie, Jüri Sakkeuse ja Aado Keskpaiga koostatud uurimus «Freight Flow Forecasting from Arctic Sea Route and Adriatic Route to Rail Baltica Railway Line» saab peatselt olema kõigile tasuta kättesaadav, et diskussioon Rail Balticu üle saaks lõpuks ometi põhineda teaduslikel argumentidel ka kaubaveo prognoosi osas.
Teid tervitades ja nimetet uuringu avaldamise eest juba ette tänades
Lugupidamisega
Alo Ervin