• Kesksete hoiakute muutus rahvussuhetes nõuab kolm-neli inimpõlve.
  • Tallinna juhtide püüdlused vene koolide erikohtlemiseks on ohtlikud.
  • Jätkem naiivsed karikakramängud ja vaadakem päriselu.

Paul-Eerik Rummo

FOTO: Tairo Lutter

Lõimumispoliitikat kujundades vajame kannatlikkust ega tohi end petta 1990ndate vaimus, kui usuti, et riikliku sunniga õnnestub nõukogude aja sogased rahvussuhted kiiresti ära klaarida, kirjutab kirjanik ja poliitik Paul-Eerik Rummo.

Tellijale Tellijale

Väga laia tähendusväljaga sõna «integratsioon» on meie kollektiivsesse tavateadvusse kinnistunud eeskätt ühes tähenduses: mitte-eestlaste (eelkõige okupatsiooniaegsete valdavalt venekeelsete sisserännanute ja nende järglaste) tihedam seondamine riigi põlis- ja põhirahvusega, eesmärgiks võimalikult stabiilne ja sujuvalt toimiv elukorraldus.

Kas ühe rahva ja riigi elus on üldse midagi sellist, millel puuduks demograafiline aspekt?