Peeter Langovitsi tagasivaade: suurim kaubanduskeskus sai nurgakivi

Peeter Langovits
, fotograaf
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Haaberstis Rocca al Mares koguneti 15. aprillil 1998 Paldiski maantee äärde jäävale suurele ehitusplatsile, et pidulikult panna nurgakivi Baltimaade suurimale kaubanduskeskusele.

Juba kerkiva hoone kõrvale püstitatud telgi juures mängis orkester, peeti kõnesid. Seejärel oli Tallinna volikogu esimehel Edgar Savisaarel au panna paika hoone nurgakivi. Kui asjaosalised olid augu mördiga täitnud, jõudis kätte aeg šampanjaklaase kokku lüüa. Kohal olnud Kadaka Kinnisvara ASi nõukogu esimees Hillar Teder, kaubanduskeskuse juhatuse esimees Ivar Lindpere, ETK Maksimarketi ASi juhataja Raul Kadaru ja Lemminkäinen Eesti ASi juhatuse esimees Avo Lillemäe jagasid ajakirjanikele objekti kohta teavet.

Idee rajada sinna suur vabaaja- ja kaubanduskeskus sündis juba 1994. aastal. Inspiratsiooniallikaks olid soomlaste selletaolised rajatised. Projekteerimisse kaasati peale Eesti Arhitektibüroo Nord Projekt ka Laitila Architects OY Soomest. Ehitajaks valiti Lemminkäinen Eesti AS, kes sai tühjal maa-alal ehitustöödega alustada oktoobris 1997.

Selgus, et objekti kogumaksumuseks arvestati 250 miljonit krooni ning selle kattis tulevase kaubanduskeskuse haldaja Kadaka Kinnisvara AS. Keskusesse, mis peale rikkaliku kaubavaliku ka meelelahutust pidi pakkuma, planeeriti kaubanduslikku pinda 33 500 ruutmeetrit. Soovides suurendada oma turuosa Tallinnas ja Harjumaal, otsustas ETK rajada Tallinna kolmanda Maksimarketi Rocca al Maresse ning keskuse suurimaks rentnikuks saigi ETK Maksimarket AS.   

Ühele tasapinnale jäävat ja mitmest osast koosnevat hoonet läbis projekti järgi pikk jalakäijate koridor, mille keskossa kavandati purskkaevuga roheala. Keskuse ette rajati tasuta hiigelparkla 1000 sõidukile, mida võisid peale kaubanduskeskuse külastajate kasutada ka loomaaeda või kõrvalasuvasse Tivolisse tulijad.

Baltimaade suurima ühetasandilise kaubanduskeskuse esimese järguna valmis 5000-ruutmeetrise kaubanduspinnaga Maksimarket 3, mis avati 31. juulil 1998. Kogu hüpermarketi sisustus paigaldati kiiresti, vaid kolme nädalaga. Sestap liikusid veel avamiselgi ringi töötajad, kes kaupa riiulitele paigutasid ja hinnasilte sättisid. Hüpermarketi valikus oli umbes 18 000 toodet. Ühes pikas reas asus selvehallis 20 kassat ning oldi valmis teenindama kuni 10 000 inimest päevas. Selle eest kandis hoolt 150 töötajat.

Pidulikul avaüritusel võis näha nii poliitikuid kui ärimehi. Lindilõikamine erines tavapärasest – kassade vahel tegi seda korraga 16 inimest. Peeti kõnesid, pakuti suurt torti ja lagritsakomme. Avamisel avaldas linnapea Ivi Eenmaa lootust, et sellistes hüpermarketites pole orienteerumiseks kaarti vaja.

Ostjatele avati hüpermarket külmlettidega tekkinud probleemide tõttu alles mõni päev hiljem. Olgu siinkohal lisatud, et samal ajal meelitas ostlejaid ka täielikult uuenenud Tallinna kaubamaja. Oli alanud suurte ostukeskuste ajastu.

Rocca al Mare kaubanduskeskus valmis täismahus 1999. aastal ja oli tollal Eesti suurim kaubanduskeskus. Novembris 2000 läks Rocca al Mare Maksimarket vastavalt Eesti Tarbijateühistute Keskliidu (ETK) ja Suomen Osuuskauppojen Keskuskunta (SOK) kokkuleppele Prisma kaubamärgi alla.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles