Halliki Harro-Loit.

FOTO: Sille Annuk

Ajakirjandusmaastikul on alanud tektoonilised muudatused. Lagunemas on senine ärimudel ja seetõttu on muuhulgas ajakirjandus minetamas oma valvekoera funktsiooni, leiab meediaekspert Halliki Harro-Loit.

Ajakirjanduse reklaamirahal põhinev vana ärimudel on katki. Meediaäri võib pingutada klikkide nimel, pigistada ajakirjanikke, aga raha jääb selle süsteemis üha vähemaks, sest reklaamiraha koguvad  telekommunikatsiooni firmad, Google ja teised sotsiaalmeedia teenuseid pakkuvad globaalsed korporatsioonid. Sisu loomiseks püüavad meediaorganisatsioonid üha vähem kulutada ja üha enam sisuturundusega teenida. Uudiste tootmises valitseb küllastumine.

Ühiskonnas tekib ajakirjanduse ärimudeli lagunemise tõttu kaks probleemi. Esiteks nn neljas võim – võimukasutuse järele valvav ajakirjandus – jääb nõrgaks. Teiseks, usaldusväärsete uudiste defitsiit kasvab. Seejuures toimub ajakirjanduse kui autonoomse uudistetootja ja võimuvalvuri rolli marginaliseerumine märkamatult: uudiste uputus kasvab, sest eri firmad ja huvigrupid võitlevad tähelepanu eest, n-ö müüvad oma lugusid ja suruvad neid toimetusse. Meediaorganisatsioonid püüavad napimate ressurssidega ikka pidevat toodangu hulka hoida, mille tulemusena ajakirjanikud kasutavadki üha enam turundusuudiseid, neid vaevu toimetades.