/nginx/o/2018/02/07/7551921t1haba6.jpg)
Liginullenergiamajad säästavad keskkonda ja inimeste tervist, kirjutab TTÜ hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor Jarek Kurnitski.
Jarek Kurnitski: tulevik kuulub liginullenergiamajadele (2)
18. aprill 2018, 20:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lähenev üleminek jätkusuutlike majade ehitusele, mida kutsutakse keerulise nimega liginullenergiahooneteks, on tekitanud tugeva ja järjekordselt tunde-, mitte teadmispõhise debati. Järgnevas on püütud leida faktipõhised vastused kolmele põhiküsimusele.
Kas liginullenergiamajade ehitusmaksumus suureneb? On hoiatatud, et ehitamine kolib Lätti. Kvaliteetsemalt ehitatud hoone maksab mõõdukalt rohkem ja väiksemad energiakulud toovad selle raha edaspidi tagasi. Arvutused näitavad, et liginullenergia lisamaksumus on 20–50 eurot ruutmeetri kohta. Ehitusettevõtjad on avaldanud arvamust, et see võib suureneda kuni 100 euroni ruutmeetri kohta, kuid täpsemad kalkulatsioonid kinnitavad väiksemaid arve.
Milline on lõplik tõde, selgub aasta või kahe pärast, kui selliseid maju massiliselt ehitama hakatakse. Praeguseks on ehitatud kokku mõnikümmend liginullenergia väikeelamut, korterelamut, büroohoonet, koolimaja ja lasteaeda. Esimestes katseprojektides on kallim maksumus loomulik. Rohkem kogemust on madalenergia ehk B-klassi majadest (liginullenergia vastab A-klassile), mille ehitusmaksumus ei ole oluliselt suurenenud. Ehitusmaksumuse kallinemine mõnikümmend eurot ruutmeetri kohta on mitu korda väiksem kui hiljutine ehitushindade tõus ning selle tõttu ei jää ükski maja ehitamata.
Kas liginullenergiahooned on tervislikud või mitte? Üldiselt on teada, et energiatõhususe paranedes ei saa enam õhku kütta. Selle tõttu tulevad liginullenergiamajad hea õhupidavusega, samuti on need hästi soojustatud ja ventileeritud. Kas majades peavad olema «kopsud» või mitte on läbiproovitud korterelamute renoveerimisel. Pärast seda kui Kredex lisas renoveerimistoetuse tingimuseks soojustagastusega ventilatsiooni paigaldamise, kadusid puuduliku ventilatsiooni probleemid, korterid ei hallita ja elanikud on rahul.
Ka muude hoonete uuringud näitavad, et hea energiatõhususe ja ventilatsiooniga majades on vähem terviseprobleeme ning suurem kasutajate rahulolu, samuti paremad mõõdetud sisekliima parameetrid. Liginullenergiahoonete puhul on algusest peale rõhutatud sisekliima ja energiatõhususe parandamist. Samuti tuleb rõhutada, et keegi ei käsi maju «kiletada» ja akna kaudu võib endiselt tuulutada ka liginullenergiamajades.
Kas liginullenergiahooned on keskkonnasäästlikud? Nende majade energiatõhususes ei kahtle keegi, kuid päevakorda on kerkinud ehitusmaterjalide valmistamise energiakasutus ja süsinikujalajälg. Hoone elutsükli summaarsest energiakasutusest ja süsinikujalajäljest moodustab kasutusaegne energiakulu tavaliselt kolm neljandikku ning ehitusmaterjalide valmistamine ja ehitusaegne energiakasutus ühe neljandiku. Liginullenergiahoonetes võib viimane kerkida kolmandikuni, kuna kasutusaegne energiakulu väheneb, samuti paigaldatakse rohkem soojustust ja päikesepaneele.
Seega ei ole keskkonnasäästlikkuses kahtlust, kuid võib eeldada, et liginullenergiahooned ei jää viimaseks meetmeks hoonete jätkusuutlikkuse parandamisel. Tulevikus ei ole välistatud peale energiatõhususarvu ka süsinikujalajälje arvutamine.
Lõpetuseks, liginullenergiahooned on küll käsu korras tehtav asi, kuid tegemist on nn targa regulatsiooniga, mis jätab kõik tehnilised lahendused tegija ehk ehitaja valida. Sisuliselt on riik küsinud lõpptulemust ehk energiatõhususarvu, sisekliimat ja turvalisust, aga kuidas selleni jõuda, on tellija, projekteerija ja ehitaja otsustada. Kui on vaja head nõu, siis tasub tutvuda liginullenergiamajade näidisprojektidega Kredexi kodulehel.