Kuna regionaalse arengu eesmärke ei ole paarikümne aasta jooksul saavutatud, on vaja uut lähenemist. Kui me midagi uut ei proovi, valime paratamatult Tallinna linnriigi.

FOTO: SCANPIX

Kui kergesti mõni inimene ennast petta laseb, näitab järgmine lookene.

15. septembri õhtul läinud viis laiarööpalise depoo töölist kohe pärast tööd Võru uulitsas olevasse õllepoodi, kuhu pärast teisi veel juurde tuli.

Sääl hakanud keegi Petseri venelane nendega kõnelema, kas kuidagi viisi ka tema mitte depoosse töösse ei saaks.

Töömehed – muidugi õlle aur pääs – arvasivad vististi kohe, et siis veel natukene juua saab, ja keegi neist näidanud ühe peale ja ütelnud, see olla depoo ülema abi. Mees sellega rääkima. Et rohkem mõju oleks, ostnud ta mõne rublakese eest neile õlut, mis ühes koos ära joodud. Ka maksnud ta, töömehe märgu andmise peale, kes ennast ka viimaks ülema abiliseks nimetanud, teisele töölisele viis rubla «meeleheaks», sest tema kui ülema abiline, ei või ju ise «meelehääd» vastu  võtta.

Teisel hommikul tulnud mees depoosse, aga ei lastud kui võõrast sisse. Teised, kellele ta oma häda siis kaebanud, juhatasivad ta sandarmi juurde, kas asja üle protokolli tegi.

19.04.1903