Ivan Orav (Andrus Vaarik) täies hiilguses.

FOTO: Margus Ansu

Minu lapsepõlve koolitee läks mööda Nõukogude sõjaväe linnakust, seega kuulusid mu sõnavarra ka vältimatult sõnad tibla ja Tiblagorsk. Kodus oli mulle muidugi õpetatud, et tibla on tegelikult halvustav sõna ja viisakas vestluses seda ei mainita. Tiblagorsk nii kole sõna ei tundunud, sõjaväeosa väravas oli pood, kuhu tunnimehed enamasti lubasid ka külarahvast, ning võis ikka öelda, et käisime Tiblagorski poes.

Uus vaatenurk tiblale tuli siis, kui olin läbi lugenud Andrus Kiviräha raamatu «Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed».

Mäletate ju, kuidas vana sepp, relvadeks käepärased vahendid ja vankumatu kindlameelsus, tiblade vastu võitleb. Hiljem andis näitleja Andrus Vaarik Oravale ka ihuliku kuju ning praegu kõlab tibla mu kõrvus ainult Andrus Vaariku häälega öelduna.

See tibla on midagi muud kui minu lapsepõlves. Siis oli tibla ikka sama mis venelane või venekeelne, ei olnud eriti tähtis, mis oli tema meelsus või maailmavaade – sest mis see tõenäoliselt ikka muud olema pidi kui nõukogude inimese ja kommunismiehitaja oma.

1976. aasta õigekeelsussõnaraamatus on tibla sees, seletuseta, kuid märgendatud kui vananenud ja kõnekeelne. Samad märgendid on sõnal vanka, kuid selle juures on lisaks seletatud, et tähendab venelast ja on halvustav. Sõnaraamatu üks autoreid Tiiu Erelt teab rääkida, et vormistus oli kompromiss sõnastiku tegijate vahel: julgemad nõudsid tibla-sõna esitamist, ettevaatlik toimetaja oleks venelasi halvustava nimetuse parema meelega välja jätnud. Muidugi polnud tibla tollal ka mingi vanamoeline sõna.

Nüüd on 2018. aasta õigekeelsussõnaraamatu tegijailt küsitud, kas tibla on ikka sama mis venelane, nagu ütleb ÕS 2013. Ehk peaks hoopis ütlema, et nõukogude võimu esindaja või nõukogude ideoloogia kandja, kes käitub agressiivselt või väljakutsuvalt. Võib-olla tõesti.

Naistepäeva Postimehe ristsõnakoostaja on andnud viie ruudukese täitmiseks vihje: Ivan Orava vaenlane, homo soveticus. Vaat siis. Kas see tibla, keda me praegu teame, keda noorem põlvkond teab, ongi eeskätt tegelane Andrus Kiviräha raamatust? Paistab küll sedamoodi. Mine tea, äkki loeme siis ka ükskord sõnaraamatust, et tibla on vanamoelises keeles venelane, halvustavas kõnepruugis aga nõukogude inimene, peenema nimega homo soveticus.