Lugeja kiri: hooldekodu või teenusmaja?

Eakas arvutikasutaja. Foto: Caro / Scanpix

Hooldekodu või teenusmaja on kaks erinevat elamisvõimalust eakatele inimestele. Hooldekodu on koht, kuhu paigutakase eakas siis, kui ta enam iseendaga toime ei tule ja kui pole kedagi, kes saaks teda kodus hooldada.

Teenusmaja seevastu koosneb üürikorteritest, kuhu kolivad vanemad inimesed üksi või ka paari viisi, et nautida kergemat eluviisi ja suuremat vabadust, samas aga teades, et juhul kui midagi peaks juhtuma – kas terviserike või mingi õnnetus –, on abi kohe saadaval.

Teenusmajas on pidev valve ning korterites häirenupud. Teenusmajas on võimalik saada teenuseid, nagu koristamine või pesupesemine. Korteris on loomulikult täisvarustusega kööginurk, aga kui ei taha ise iga päev süüa teha, on võimalus käia sööklas söömas.

Kui tuntakse üksindust, on majal mugav fuajee istumisnurkadega, kus saab mõnusalt jutt ajada teiste elanikega.

Majas on väike raamatukogu värskete ajalehtete ja raamatutega. Seal võiks paikneda ka mõned arvutid. Majaperenaise/halduri eestvedamisel/abil korraldatakse loenguid, muusikaõhtuid, ühiseid väljasõite jne.

Igasugune loominguline tegevus majaelanike endi algatusel on kindlasti teretulnud. Neil, kellel peavad kevaditi ka näpud mullas olema, on võimalus kasvatada lilli ja vürtstaimi oma rõdul, ja võimalusel kaasa aidata maja ümbruse kaunistamisel.

Teenusmaja pakub võimalust väärikalt vananeda. Teenusmaja on mõeldud tegusatele, endaga toimetulevatele vanematele inimestele, kes tahaks vabaneda igapäevastest olememuredest ning pühenduda sellele, mis pakub huvi ja rahulolu. Teenusmaja asukoht peaks olema nii, et ühistransport ja esmatarbepood on jalutuskäigu kaugusel.

Niisugust teenusmaja pole Eestis veel olemas. Küll aga on Tallinna linnavalitsus oma tegevuskavasse võtnud esimese teenusmaja rajamise konkursi väljakuulutamise käesoleva aasta detsembris. Teenusmaja ehituse teostab eraettevõtja, kes ka hakkab seda haldama. Linn omalt poolt loovutab ehituskrundi. Kui esimene näidismaja korralikult tööle hakkab, loodan, et niisugune tekib igasse linna ja valda.

Teades, et pensionid on ikka veel väga väikesed, aga eakad omavad kinnisvara, on üks rahastamisvõimalus oma korter või maja müüki panna või välja üürida ning saadud rahaga finantseerida iseseisvat elamist. Pole vaja loota oma laste kaasrahastamisse, samas pole ka vaja neile pärandada. Kui eakad suudavad elada oma elu, võimaldavad nad lastel ilma mureta tööl käia, mis loodetavasti rahuldab kõiki osapooli.

Liis Klaar