Esimene avalik liginullenergiakool, ArchitekturWerkstatt Vallentini projekteeritud Põlva gümnaasiumi maja avati mullu jaanuaris. Projekti edasi arendanud arhitekt Pille Jänes pööras ekstra tähelepanu õpikeskkonna funktsionaalsusele ning maja energiasäästlikkusele. Kooli ruumide üleminek on sujuv – klassiruumi korrastatus vaheldub mõnusa vahetunni ühisolemisega male, kott-toolide, raamatute või lauatennisega. Euroopa Komisjoni konkursi RegioStars Awards žürii valis Põlva gümnaasiumi maja mullu 24 finalisti hulka.

FOTO: Timo Arbeiter

Võib öelda, et praegu käib iseseisvuse taastanud Eesti suurim haridusasutuste ehitusbuum. Koolivõrgu korrastamise programmi raames vaatab riik lähiaastatel kriitiliselt üle kõik oma koolimajad.

Eesmärk on viia koolihoonete võrk vastavusse rahvastiku paiknemise ja demograafilise prognoosiga ning samal ajal tõsta hariduse kvaliteeti. Riik ehitab Riigi Kinnisvara ASi kaudu maakonnakeskustesse uusi riigigümnaasiume ning jagab SA Innove kaudu toetusi kohalikele omavalitsustele põhikoolivõrgu korrastamiseks, sealhulgas uute koolimajade ehitamiseks, olemasolevate ümber- ja juurdeehituseks, aga ka lammutuseks.

Otsuseid, kuhu ja kuidas ehitada või mida ja kuidas renoveerida, ei tohiks teha mõtlematult. Ehitamise eesmärk peab alati olema parima võimaliku kvaliteediga keskkonna loomine. Tänapäevane koolimaja pole lihtsalt õppimise normeeritud kest, vaid iga kool otsib oma eripära. Hea koolimaja on tark – toetab õppimist ning on ise ühtlasi õppevahend.