Noorte kaasamine kohalike otsuste tegemisse peab olema pidev ja süsteemne ega saa muutuda päevakajaliseks üksnes kord nelja aasta jooksul, kirjutab haridus- ja teadusminister Mailis Reps (Keskerakond).
Mailis Reps: teeme noorte hääle paremini kuuldavaks (3)
Olen kuulnud mõtteavaldusi, et noored saavad poliitikas kaasa rääkida ainult kohalikel valimistel või et noored ei mõtle iseseisvalt ning peegeldavad ühe või teise erakonna vaateid. Tegelikkuses on noorte võimalused otsustamisel osaleda mitmekülgsed ja Eestis on tehtud tõhusat tööd selle nimel, et noored saaksid teha otsuseid sõltumatult ning ühiskonna arengus kaasa rääkida.
Noored valisid ja valvasid
Eestis on noorte aktiivset kaasamist peetud oluliseks nii suurel määral, et selleks on muudetud isegi põhiseadust. Möödunud sügisel toimunud kohalikel valimistel said esimest korda osaleda 16- ja 17-aastased noored, kellest käis valimas 59 protsenti. Mulluste valimiste märksõna oli haldusreform, mis kõnetas eriti neid noori, kes elavad ühinenud omavalitsustes.
Noortele valimisõiguse andmisel ei unustanud selle eest seisjad ka vajadust kaitsta info erapooletust. Eesti Noorteühenduste Liidu eestvedamisel ja riigi toel sündis projekt «Noored valimisvalvurid», millega suunati 16–19-aastaseid noori osalema oma kodukandi valimiskomisjoni töös, proovima ametliku valimisvaatleja rolli ja lööma kaasa valimisvalvurite tegemistes. Noortel valimisvalvuritel oli õigus vaadelda hääletustegevust vabalt valitud jaoskonnas ning jälgida kõiki valimistoiminguid, sealhulgas hääletamise käiku ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemist. Valimisvalvurite ülesanne oli hoida silma peal kogu valimiste perioodil ja anda avalikult teada, kui keegi üritas mõjutada noorte seisukohti ebasobivate võtetega.
Valimiste eel avaldasid haridus- ja teadusministeerium, õiguskantsleri kantselei ja Eesti Noorteühenduste Liit ühised põhimõtted, millest soovitati lähtuda, et tagada omavalitsuste valimiste eel ja ajal haridusasutustes neutraalse ja tasakaalustatud teabe edastamine. Maailmavaadete tutvustamine ja valimistest rääkimine on haridusasutuses tervitatav. Samas on noorte soov, et valikute ja arenguvõimaluste tutvustamisel ehk valimislubaduste arutelul puuduks poliitiline agitatsioon. Tuginedes esimesele kogemusele pole põhjust karta, et noorte teadlikkus oleks madal või nad ei oskaks poliitikute ebaausaid võtteid läbi näha.
Pidevalt, mitte kord nelja aasta jooksul
Noorte kaasamine kohalike otsuste tegemisse peab olema pidev ja süsteemne ega saa muutuda päevakajaliseks üksnes kord nelja aasta jooksul. Osalemisvõimalused omavalitsustes loodi juba ammu enne seda, kui noortest volikogude valijad said. Riik on aastaid toetanud kohalikke ja piirkondlikke noorte osaluskogusid. Tänavu on väljakutse luua koostöös Eesti Nooreühenduste Liiduga kõikidesse omavalitsustesse noortele osalemisvõimalused. Suund on võetud sellele, et iga omavalitsus aitaks noortel oma arvamust otsustajateni tuua ja otsustajad oskaksid noorte häid mõtteid tuleviku planeerimisel arvesse võtta. Ühinenud omavalitsustel on võimalik saada nii nõu kui rahalist tuge noorte osalusskeemide käivitamiseks.
On loomulik, et kui noored said valimistel hääle anda, peab neil olema ka võimalus kohaliku omavalitsuse otsustes kaasa rääkida. Pole mõeldav, et noored sunnitakse tagaplaanile ja eeldatakse samas, et täiskasvanuks saades on nad kohe valmis aktiivselt panustama. Kui kodukoht noortega ei arvesta, pole alust loota, et needsamad noored hakkavad täiskasvanuna kogukonda panustama.
Peame noori kaasama nii vormiliselt, luues erinevaid osalemisvõimalusi kui ka sisuliselt – kaasamine peab olema loomulik osa otsustusprotsessist, mitte ristikese pärast tehtav aktsioon. Otsustajatena peame mõistma, et noored tahavad rääkida kaasa palju enamatel teemadel kui arvata oskame. Meil tuleb vaadata kaugemale ainult noori otseselt puudutavatest otsustest. Muidugi on hea, kui küsime noortelt, kuhu ehitada skatepark või jooksurada, kuid peame olema sisulisemad. Noori, nagu teisigi kodanikke, huvitab see, mis suunas areneb kodukoht – nad soovivad osaleda detailplaneeringu arutamisel või veevärgi planeerimisel. Me ei tohi otsustada noorte eest, kuhu neid kaasame, vaid peame pakkuma neile võimalusi rääkida kaasa laiemalt.
Seniste noorte volikogude ja osaluskogude kõrval tuleb omavalitsustel leida paremaid võimalusi noorte kaasamiseks, võttes kasutusele uusi osalusvorme. Noored otsivad järjest enam mittetraditsioonilisi võimalusi, et panustada oma kodukoha arengusse laiemalt. Noorte kasvavat hoolivust oma kodukoha vastu näitab see, et üha enam tegutseb aktiivgruppe, mõttekodasid ja muid selliseid. Tasub proovida eri kaasamise vorme, sest kõik ei soovi kohale tulla ja mikrofoni haarata, mõnele sobib hoopis kirjutamine või sotsiaalmeedias videote tegemine. Aasta-aastalt tuleb juurde noorte omaalgatusi, kus lihtsalt ei avaldata arvamust, vaid leitakse võimalusi kogukonna arengusse panustada ka oma aja, energia ja tegudega.
Ministrina pean noorte hääle kuulamist sedavõrd oluliseks, et kutsusin pool aastat tagasi kokku Noorte Nõukogu. Luues oma riigi ja rahva tulevikku on asjakohane kuulda võtta neid, kellest sõltub eesmärkideni jõudmine. Noored on need, kes kujundavad Eesti kodanikkonna ja on meie teha, kui aktiivsed nad on ühiskondlikult ning kui hästi tulevad toime isiklikes suhetes ja tööelus. Noored tahavad kaasa rääkida, neil on olulisi seisukohti ja arukaid ettepanekuid, mida kuulates ja arvesse võttes saab nii riik kui ka iga omavalitsus teha paremaid ja tulevikku vaatavaid otsuseid. Me ei saa endale lubada, et noorte potentsiaal jääb kasutamata.