Juhtkiri: valitsusel on aasta vigade paranduseks

Jüri Ratase valitsus Kadriorus, 2016. Pildil jalad rivis.

FOTO: Liis Treimann

Tavainimeste hulgas on levinud veendumus, et poliitikud valetavad rohkem kui tavalised inimesed. Tegelikult see siiski nii ei ole, vaid erinevalt tavainimestest on poliitikud lihtsalt pideva avaliku tähelepanu all. Arvudega valetada on hoopis raske. Mitte et see päris võimatu oleks, ent tähtedega on see lihtsam. Kui aga arvud ei ole enam lihtsalt arvud, vaid konkreetne rahasumma, millele pretendeerib terve hulk tõsiseid inimesi, siis on iga arv kuidagi siiram poliitikute ilukõnedest ja PR-avaldustest.

Valitsus arutas eile ja üleeile eelarvestrateegia eesmärke. Kui eelarve on plaan, mille järgi elame terve aasta, siis eelarvestrateegia on pikaajalisem raamistik plaanide koostamiseks. Nii või teisiti mõjutavad nii eelarvestrateegiat kui ka tuleva aasta eelarvet 2019. aasta riigikogu valimised. Võimulolijate püüd säilitada enda käes olev võim on igati loomulik. Seepärast on juba varem mitu koalitsioonipoliitikut lubanud pehmendada aktsiisipoliitikat. Näiteks tänavuse kütuseaktsiisi tõusu ja uue transpordimaksu peavad kinni maksma lõpptarbijad. See on kergitanud veelgi elukallidust, mille poolest oleme oma Balti naabritest pikalt ees.

Inimestele ei meeldi ka väline diktaat. Isegi kõige lihtsamate ja vähenõudlikumate inimeste mõõt saab ükskord täis, kui neile üritatakse tohututes doosides väljastpoolt moraali peale suruda. Põhimõtteliselt sai see saatuslikuks Jüri Ratase valitsuse alkoholipoliitikale ja kulmineerus ebapopulaarseks muutunud tervise- ja tööministeri Jevgeni Ossinovski argpüksliku põgenemisega valitsusest.

Enne 2019. aasta riigikogu valimisi ei saa valitsus endale rahva pahameelt lubada, seepärast jäetakse ka aktsiisid rahule. Ratase valitsuse osalised ise on selgelt ebameeldivalt üllatunud madalatest reitingutest ja rahvalt küsitlustel saadud madalatest hinnetest, mida nad on eelistanud põhjendada kas sellega, et «midagi on valesti kommunikeeritud», või siis igasuguste konspiratsiooniteooriatega.

Jättes kõrvale Eesti valvepoliitikavaatlejate stammselgitused, võiks piirduda kõige elementaarsema politoloogilise seletusega. Rahvas ei taju Ratase valitsust a) efektiivsena ega b) õiglasena. Need on rahva kaks elementaarset, ent selle eest väga kõrget ootust valitsejatele, millest vähemalt üks peab olema täidetud ning emb-kumb võib kompenseerida teise puudumist. Novembris 2016 vahetusmeeste pingile jahtuma saadetud Reformierakond aga rõhub valitsuserakondadele vastandudes enda kui efektiivse majandaja kuvandile. Seega on valitsusel vigade paranduseks ja rahva armastuse võitmiseks ümmarguselt aasta. Õigupoolest vähem, sest riigikogu valimised leiavad aset 3. märtsil 2019.

Tagasi üles