Juhtkiri: e-riik vajab kapremonti (2)

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ID-kaart
ID-kaart Foto: Erik Prozes

Iga autoomanik teab, et masina eest tuleb korralikult hoolitseda. Kes seda teha ei unusta, seda teenib tehnika hästi. Muidugi võib järgida ka algajatele autojuhtidele jagatavat nõuannet: kui kuulete sõidu ajal kahtlast heli, siis keerake automagnetoola helitugevust valjemaks, kuni kahtlane heli kaob.

Sellises olukorras on praegu Eesti valitsus. E-riik on olnud pikalt meie rahvusliku uhkuse allikas. Oleme infotehnoloogia ja demokraatia sidumise vallas ees mitte ainult teistest postkommunistlikest riikidest, vaid ka paljudest Lääne-Euroopa maadest. Nullindate algusest on üles ehitatud digitaalset riiki ehk e-riiki. Näiteks on praegu ju tavaline kasutada riigiteenuseid kabinetiuste taga järjekorras seismata, kuna elektrooniline allkiri on võrdsustatud tavalise allkirjaga. Paraku on Eesti IT-süsteemid hakanud vananema ning seepärast on mitu ministeeriumi taotlenud järgmiseks kolmeks aastaks 240 miljonit eurot lisarahastust, et seda ajakohastada. Riigil on aga võimalik anda vaid 113 miljonit lisaeurot.

Põhimõtteliselt võib endale ette kujutada sellist olukorda. Te olete haruldast marki auto, e-Eesti omanik. Selle kerele hakkab tekkima rooste, elektroonika jupsib, autoraadio püüab veel vaid ühte raadiojaama ning mootor kaotab tasapisi rammu. Oleks tagumine aeg teha kapitaalremont, kuid teil on raha vaid õlivahetuseks. Muidugi on regulaarne õlivahetus vajalik, sest mootor töötab pidevalt ja kui vahepeal õli ei vaheta, võib see rikki minna. Nii võitegi end ühel heal päeval leida end metsa vahel vanarauahunnikus istumas.

Olukord e-riigiga meenutab kirjeldatud situatsiooni. Raha on ainult õlivahetuse jaoks, ehkki vaja oleks juba kapitaalremonti. Eksperdid hoiatavad, et rahaga läheb asi pärast 2022. aastat veel keerulisemaks. Siis vähenevad eurotoetused Eestile, kuid euroraha moodustab meie IT-investeeringutest kolmandiku. Pealegi tuleb mõelda selle peale, kuidas hoida kõige tähtsamat ressurssi ehk inimesi, sest vastavate spetsialistide pärast  konkureerime rahvusvahelisel turul. Kui raha vähemaks jääb, on ka kõrgelt hinnatud IT-spetsialiste raskem siin hoida.

Mõtteainet valitsusele jätkub. Praegune valitsus armastab endale Brežnevi kombel ordeneid rinda riputada ja ootab juba läbematult 2019. aasta riigikogu valimisi, et lubada inimestele palju raha ja kosmilist õnne, mis sooja lapitekina kataks kogu Eestimaa. Samas jätkub elu Eestis ka pärast 2019. aasta valimisi, ning õhus on murelikuks tegevaid märke. Tuleb mõelda meie uhkuse ehk e-riigi peale. Me ei taha, et see ühel heal päeval piinlikult eikusagil vana autorisu kombel seisma jääks.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles