:format(webp)/nginx/o/2018/03/27/7729391t1h903d.jpg)
12. aprillil 1961 viidi Nõukogude Liidus orbiidile Maa ümber maailma esimene kosmoselaev-tehiskaaslane «Vostok», mille pardal oli inimene. Kosmoselaeva-tehiskaaslase «Vostok» piloodiks-kosmonaudiks on Nõukogude Liidu kodanik lendur major Juri Aleksejevitš GAGARIN.
Mitmeastmeline kosmoserakett startis edukalt ning pärast esimese kosmilise kiiruse saavutamist ja kanderaketi eraldumist viimasest astmest alustas kosmoselaev vaba lendu orbiidile ümber maa.
Esialgseil andmeil on laeva-tehiskaaslase tiirlemise periood ümber maa 89,1 minutit; minimaalne eemaldumine maa pinnast on 175 kilomeetrit, maksimaalne eemaldumine 302 kilomeetrit; orbiidi kaldenurk ekvaatori suhtes on 65 kraadi.
Kosmoselaev-tehiskaaslane kaalub koos piloodi-kosmonaudiga 4275 kilogrammi, kanderaketi otsaastme kaalu arvestamata.
Kosmonaudi seltsimees GAGARINIGA on seatud sisse ja peetakse kahepoolset raadiosidet. Raadiotelemeetrilise ja televisioonisüsteemi abil vaadeldakse kosmonaudi seisukorda lennul.
Laeva-tehiskaaslase «Vostok» orbiidile lennutamise perioodi talus kosmonaut seltsimees GAGARIN rahuldavalt ning tunneb end praegu hästi. Süsteemid, mis tagavad kosmoselaeva kabiinis vajalikke elutingimusi, funktsioneerivad normaalselt.
13.4.1961
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)