/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
Õpetajate Lehes 13. aprillil:
Õpetajate Lehes sel reedel: kas kakskeelsus pidurdab lapse arengut või mitte?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2018/04/12/7775365t1h2f7a.jpg)
Hüpe üle rahvusliku lõhe
Eesti üks suuremaid sotsiaalseid probleeme on eesti ja vene inimeste eraldatus ehk rahvuslik lõhe. Tallinna Avatud Kool pakub sellele lahendust – seal õpivad eesti ja vene kodukeelega lapsed ühes ja samas klassis. Pool koolipäeva õpitakse üheskoos eesti ja teine pool vene keeles. Nii on õpitud juba seitse kuud ja tulemused on rõõmustavad. Artikli autor Raivo Juurak kirjeldab Avatud Kooli eesti- ja venekeelseid tunde ning ka vahetunnis toimuvat.
Kakskeelsus kui erivajadus
Psühholoog-nõustaja ja koolitaja Toivo Niiberg kirjutab, et enne kooli on kõik lapsed keeleliselt andekad ja suutelised omandama mitut keelt korraga. Sageli aga kardetakse, et kakskeelsus pidurdab lapse arengut ja vähendab tema sõnavara, sest kõike on ju vaja omandada topelt. Mis seal salata, keele arengus mahajäänud lapsi ohustavad õpiraskused ning sotsiaalsed-emotsionaalsed probleemid. Mida annab ära teha, et laste keelekümblus sujuks ladusalt?
Suusatalv Haanja koolis
Suusatalv hakkab läbi saama ka Haanjamaal, kus lumi veel metsa vahel püsib ja kasutatakse ka kunstlund. Kuidas Haanja kooli tänavune suusatalv möödus, sellest kirjutavad suusatreener Kadri Parts ning õpilased Kristjan Sok, Miia Heleene ja Merli Mari Utsal, Janete Talo ja Sanel Štein. Suusatajate muljed kogus kokku õpetaja Kersti Leit.
Miks nobelist hakkas haridusteadusega tegelema?
Tartu ülikooli haridustehnoloogia professor Margus Pedaste kirjutab Nobeli preemia laureaadist, praegu Stanfordis töötavast Carl Wiemanist, kes sobib autori hinnangul loodusteadusliku hariduse saadikuks, sest ta on nii loodus- kui ka haridusteadlane.
Eesti õpilased uurisid saksa-eesti mälupaiku
Saksa keele oskus ei ole Eestis oluline üksnes Euroopa Liidu või rahvusvahelise suhtluse huvides, vaid avab uksi ka kodumaa kultuuri ja ajaloo mõistmiseks. Saksa keele olümpiaadil osalenud õpilased kogesid, kui keeruline on teemaga mitte kokkupuutunutel märgata (balti)saksa jälgi oma ümbruses, kui välja arvata mõne mõisa härrastemajad või saksakeelsed kirjad kirikutes või surnuaedadel.
Kooliküps on laps, kes tahab õppida
Sügisel alustab Eestis prognoosi järgi kooliteed 14 800 last. Kuidas neil minema hakkab, sõltub paljuski sellest, millist tööd teevad kooliks ettevalmistamisel lasteaiad. Kuidas valmistutakse kooliks Põlva Mesimummi ja Tallinna Lille lasteaias? Kas ja miks on kasulik käia eelkoolis?
Loodusharidus
Meie keskkonnahariduse olukord pole kunagi varem nii hea olnud. Järjest rohkem toovad õpetajad aineõpetusse tunnivälist tegevust, rakendavad uurimisõpet ja läidavad keskkonnateadlikkuse tungalt. Kuid keskkonnaharidus pole vaid bioloogiaõpetajate rida.